Category Archives: Määratlemata

Fotonäituse “Ingerisoomlaste 100 aastat” avamine 8. detsembril 2017

Peamiselt koduste fotoalbumite põhjal koostatud näitus jutustab ingerisoomlaste keerukast saatusest umbes saja aasta vältel. Näitus avatakse Tartu Tampere Majas (Jaani tn 4) reedel, 8. detsembril 2017 kell 17.00.

Enamikku ingerisoomlasi tabas enam-vähem sarnane saatus, mis paiskas nad Teise maailmasõja ajal laiali endise Nõukogude Liidu aladele, lisaks Soome ja Rootsi. Aga esineb ka erandlikke elukäike, millega on võimalik tutvuda tihtilugu vägagi hästi korrastatud perealbumite lehekülgedel.

Näituse terviku loomine osutus küllaltki keerukaks ülesandeks, sest nii mõnestki ajalooepisoodist pole ingerisoomlaste fotoalbumites säilinud ühtki fotot. Ladusama narratiivi saavutamiseks ja lünkade täitmiseks on igale näituse paanile mahutatud entsüklopeedilises võtmes kokkuvõte kõnealuse ajajärgu kohta.

Näituse koostas Eesti Akadeemilise Ingerisoome Seltsi juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalainen ja kujundas fotokunstnik Herkki-Erich Merila. Näitus on saanud rahalist tuge Soome Vabariigi riigikantseleilt Soome 100-programmi raames.

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Inkerinsuomalaisten 100 vuotta kuvissa

Pääosin kotialbumeista koottu valokuvanäyttely kertoo Inkerin suomalaisväestön mutkikkaasta taipaleesta noin sadan vuoden ajanjaksolta. Näyttely avataan 8. joulukuuta Tarton Tampere-talolla (Jaani 4) klo 17.00.

Suurempaa osaa inkerinsuomalaisia koetteli sama kohtalo, joka paiskoi heidät hajaannukseen entisen neuvostovallan alueille, samoin pitkin Suomea ja Ruotsia. Mutta aina esiintyy myös poikkeuksellisia tarinoita, joihin on mahdollista tutustua joskus hyvinkin huolellisesti järjesteltyjen kotialbumien sivuilla.

Taisto-Kalevi Raudalainen on kerännyt noin viiden vuoden aikana muutama tuhatta valokuvaa inkerinsuomalaisten albumeista sekä koonnut niistä satoja kuvia käsittävän näyttelyn.

Näyttelyn juonen kokoaminen osoittautui vaivalloiseksi, sillä joistakin vaiheista ei ole säilynyt valokuvia lainkaan. Siksi kuvakertomuksen tueksi jokaisen paanun yhteyteen on liitetty tiivis, informatiivinen esitys kyseisestä kaudesta.

Näyttely on Suomen valtioneuvoston kanslian päätöksellä saanut avustusta Suomi 100 -tukiohjelmasta. Näyttelyn on suunnitellut valokuvaaja Herkki-Erich Merila.

Lisätietoa: Taisto-Kalevi Raudalainen, sähköposti: taika.rauta@gmail.com, puhelin: +372 51991427.

 

Kristiina Häikiö ettekanne ingerisoomlaste tagasipöördumislainest 10. novembril 2017

Helsingi ülikooli ajaloo doktorant Kristiina Häikiö peab Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekanne “Kuidas said ingerisoomlastest Soome Vabariigis ‘tagasipöördujad’ (paluumuuttajat)?”. Kõnekoosolek toimub Tartus Ingeri Maja (Veski tn. 35) esimese korruse saalis reedel, 10. novembril, algusega kell 17.00.

Kristiina Häikio tutvustab oma ettekannet nii:

“Nõukogude Liidu küllaltki rahumeelne lagunemine oli paljudele ootamatu ja erandlik sündmuste käik. Soome vahetus naabruses idapiiri taga vallandus sel perioodil ettenägematu ja kiire muutuste ahel. Nende muutuste kiiluvees toimus omapäraseid arenguid ka Soome Vabariigi valitsusasutustes.

Kuidas ikkagi läks nii, et Soome riik kuulutas teretulnuks “tagasipöördujatena” isikud, kelle esivanemad olid tulnud Ingerimaale 350 aasta eest? Need inimesed polnud kunagi elanud Soome Vabariigi territooriumil. Missugused isikud ja huvirühmad, kus ja millal osalesid aastatel 1985–1991 otsustusprotsessis, mis puudutas välismaalaste seadust ning residentsuspoliitkat? Missugune oli laiem üldpoliitiline kontekst, milles nimetatud sündmused aset leidsid?

Seda, kuidas ja millal täpselt ingerisoomlaste tagasipöördumislaine käivitus, pole ajalooteaduse vahenditega seni uuritud. Just seetõttu tegi Turu migratsiooniinstituudi (Siirtolaisuusinstituutti) eelmine juhataja Ismo Söderling mulle ettepaneku vastavateemalist uurimistööd alustada. Alates 2015. aastast, kui jäin Soome välisministeeriumi ametnikuna pensionile, teengi Helsingi ülikoolis väitekirja poliitilise ajaloo alal. Samal ajal olen ka Turu migratsiooniinstituudi kommunikatsiooniekspert.”

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.raud@gmail.com, tel. 51991427.

Anni Reuteri ettekanne ingerisoomlaste küüditamisest 1930ndatel 2. juunil 2017

2. juunil 2017 peab Anni Reuter Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Ingerisoomlaste 1930. aastate küüditamine kirjades”. Kõnekoosolek toimub Tartus Ingeri Maja (Veski tn. 35) esimese korruse saalis algusega kell 17.00.

1930ndatel aastatel küüditati kokku umbes 35 tuhat ingerisoomlast oma küladest Koola poolsaarele, Kesk-Aasiasse ja Lääne-Siberisse. Anni Reuter käsitleb oma ettekandes diasporaa mõiste kaudu kolme küüditatute perekonna kirjavahetust. Kirjades tulevad esile religioossus, viletsad töö- ja elutingimused, neist johtunud haigused ja surm. Aga samas räägitakse ka põgenemistest, sellest, kuidas üritati ülal hoida omavahelist läbikäimist, soome komberuumi ja kojunaasmise lootust.

Riigiteaduste magister Anni Reuter on sotsioloogi haridusega Helsingi ülikooli doktorand, kes töötab Soome Kirjanduse Seltsis teadurina. Oma väitekirjas uurib ta Stalini aja küüditamiste kujutamist mälestustes ja väljasaatmiskohtades kirjapandud esitustes.

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Ettekandele järgneb samas kell 18 Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi üldkoosolek.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.raud@gmail.com, tel. 51991427.

Anni Reuter

Anni Reuter. Foto: SKS-i koduleht