Category Archives: Üritused

Reijo Rautajoki ettekanne Ingerisoome õpetajatest Teise maailmasõja ajal 24. märtsil 2017

24. märtsil 2017 peab Reijo Rautajoki Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Ingerisoome õpetajad Soome Jätkusõja keerises”. Kõnekoosolek toimub Tartus Ingeri Maja (Veski tn. 35) esimese korruse saalis algusega kell 17.00. Ettekanne on soome keeles.

1942. aastal Soomes rajatud Väestösiirtohallinto (evakuatsiooni-amet) oli 1943. aasta sügiseks viinud edukalt läbi operatsiooni üle 63 000 sõjapagulase päästmiseks Saksamaa poolt okupeeritud Ingerimaa aladelt. Pagulaste edasine integreerimine Soome ühiskonda kujutas endast suurt väljakutset. Kui Väestösiirtohallinto sai Riiginõukogult ülesande selle robleemiga tegelemiseks, otsustati appi võtta umbes 500 kooliõpetajat pagulaste endi hulgast.

Nõnda käivitati Jätkusõja ajal sõjapagulaste seas ulatuslik koolituskampaania, mille eesmärgiks oli täiendada ingerisoomlastest algkooliõpetajate teadmisi, et luua luua alus nende edasisteks õpinguteks Soomes. Täienduskoolitus leidis aset Põhja-Savo maakonnakeskuses Kuopios. Aastased kursused pidid üldkokkuvõttes toetama õpetaja kutseeksami edukat sooritamist.

Kuopio täiendõppekoolitusel osales üle saja ingerisoomalasest õpetaja, kes kõik jätkasid õpinguid ka õpetajaseminarides. Ent vaid neljandik neist lõpetas seminari, sest suurem osa õpetajatest saadeti Järelevalvekomisjoni ametnike survel tagasi Nõukogude Liitu ja väiksem osa põgenes Rootsi. Olude sunnil toimunud Soome sise- ja välispoliitiline suunamuutus võttis niisiis paljudelt õpetajatelt võimaluse kooli lõpetada ja valitud elukutse omandada.

Reijo Rautajoki ettekandes kirjeldatakse muu hulgas ka seda kardinaalset välis- ja sisepoliitilist pööret, mis leidis aset Soome haridusmaastikul pärast 1944. aasta septembris jõustunud Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi sõlmitud vaherahu. See sisaldas ühe punktina ka Soomes interneeritud sõjapagulaste ja sõjavangide tagasisaatmist.

Reijo Rautajoki on Kuopio seminari lõpetanud õpetaja poeg ja kaitseb sel kevadel samal teemal Joensuus Ida-Soome ülikooli juures doktorikraadi.

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts (http://ingerimaa.org.ee) koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.raud@gmail.com, tel. 51991427.

Maie Ojamaa fotonäituse “Ingerimaa pühapaigad A.D. 2016” avamine 15. veebruaril 2017

Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi liikme Maie Ojamaa fotonäituse “Ingerimaa pühapaigad A.D. 2016” avamine toimub 15. veebruaril kell 17.30 Maarjamõisa Haigla Galeriis (Puusepa 8; sissepääs Lunini tänava poolt).

Kõik huvilised on teretulnud avamisele ja näitust vaatama, mis jääb avatuks 15.02.–18.03.2017.

Maie Ojamaa tutvustab oma näitust nii:
“Ingerimaa on Peterburi linna ümbritsev piirkond, kus on aastatuhandeid elanud soome-ugri päritolu rahvad. Kuni aastani 1917 elas selles piirkonnas ingerisoomlasi ligi 150 000.
Kahjuks ei õnnestunud Ingerimaa soomlastel pärast Oktoobrirevolutsiooni eestlaste ja soomlaste moodi oma riiki rajada. Sellest ajast alates sai alguse ingerisoomluse allakäik. Omariikluseta hääbuv rahvas on tänaseks päevaks laiali pillutatud Eesti, Soome, Rootsi ja Venemaa aladele.
See fotonäitus on kingitusena valminud Soome Vabariigi 100. ja Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. Fotodel on endise Ingerimaa pühapaigad: kirikud ja unustatud kalmistud, õigemini see, mis oli veel alles aastal 2016.”

Lähem info: Eesti Ingerisoomlaste Liit, e-mail: ingerisoome@gmail.com, telefon: +372 5845 5045.

Maie Ojamaa näituse poster

Maie Ojamaa näituse poster

Juha Tainio ettekanne kohtumistest ingerisoomlastega raadiotoimetajana 27. jaanuaril 2017

27. jaanuaril kell 17.00 esineb Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul kauaaegne Rootsi Raadio soomekeelsete saadete toimetaja Juha Tainio ettekandega “Kohtumisi ingerisoomlastega Soomes ja Rootsis”. Kõnekoosolek toimub Tartus Tampere Maja keldrisaalis (Jaani tn 4). Ettekanne on soome keeles.

Juha Tainio tutvustab on ettekannet järgmiselt:

“Minu tutvus ingerisoomlastega algas juba koolieas, kui esmakordselt kuulsin selle rahvarühma sõjaaegsest saatusest koolivend Ville Marjomäki ingerlasest emalt.

Kui 1970. aastatel olin Örebros Kesk-Rootsi raadiokanali soomekeelsete saadete toimetaja, panin tähele, et minu intervjueeritavad olid tausta poolest sageli ingerisoomlased. Neid oli nii tööbörsi vahenduskontoris kui ka pagulaste nõuandlates ja mujal. Örebrosse olid nad rajanud koguni soome seltsi.

Järgneva pea neljakümmend aastat kestnud toimetajatöö vältel Rootsi Raadio soomekeelsete saadete toimetajana tegin ohtralt intervuusid ingerisoomlastega, kellest osa olid teinud märkimisväärset karjääri, mõned koguni rahvusvahelisel tasemel. Just neid kohtumisi oma ettekandes meenutangi.”

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tampere Majaga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.raud@gmail.com, tel. 51991427.

Juha Tainio

Juha Tainio. Foto Rootsi Raadio kodulehelt.

Seminar “Ingerimaa põlisrahvad ajaloos ja tänapäeval” 7. aprillil 2017

Soome kirjakeele rajaja ja piiblikeele kujundaja Agricola surma-aastapäeva (9. aprill) paiku tähistatakse Tartu ülikooli Narva kolledžis traditsiooniliselt soome keele päeva rahvusvahelise konverentsiga.

Eesti Akadeemilise Ingerimaa Selts koostöös TÜ Narva kolledžiga kutsuvad tänavu 7. aprillil osalema Mikael Agricola päeva konverentsi raames peetaval seminaril “Ingerimaa põlisrahvad ajaloos ja tänapäeval”.

Oodatud on käsitlused vadjalaste ja isurite uurimis- ja allikaloost, Ingerimaa läänemeresoome rahvaid puudutavatest arhiivi- ja välitöömaterjalidest. Erilist huvi pakuvad ettekanded selle kohta, missuguseid uusi ainekorpusi on välitöömaterjalide korrastamise ja läbitöötamise tulemusel viimas(t)e kümnendi(te) vältel arhiividesse ning erakogudesse lisandunud, või missuguseid seni läbi uurimata Ingerimaa põlisrahvaste alaseid arhiivimaterjale on viimasel ajal teaduskäibesse toodud.

Seminari keelteks on eesti, soome, vene ja ingise. Oma esinemissoovist seminaril palume teada anda hiljemalt 1. veebruariks. Ettekande pealkirja ja teesid (max 1500-2000 tähemärki) palume täita ankeedil, mille leiate TÜ Narva kolledži kodulehelt aadressil http://www.narva.ut.ee/sites/default/files/nc/agricola_day_2017_applic_form-1.doc. Ankeet palume saata e-posti aadressil taika.raud@gmail.com või ergo-hart.vastrik@ut.ee.

Lähem info: Taisto Raudalainen, EAIS-i juhatuse esimees

 

Mari Pukkoneni ettekanne ingerisoome metsavennast Taisto Praksist 9. detsembril 2016

9. detsembril kell 17.00 esineb Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul hobiajaloolane Mari Pukkonen ettekandega “Ingerisoomlane Taisto Praks Lõuna-Eesti metsavendade hulgas”. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) III korruse õppeklassis (sissepääs hoovi poolt).

Ettekande lühitutvustus: Gattšina lähedalt Vohhanovskoje külanõukogu (Ingeri kirikukihelkonna järgi Skuoritsa) Lusikkala külast pärit Taisto Praks sattus läbi sõjaaegse Soome (Uusimaa lään, Nummi vald, Järvenpää k.) ja sõjajärgse Venemaa (Novgorodi obl., Krestetski raj., Mokõi-Ostrovi k.) viimaks orvuna Võromaale Misso valda. Seal jagas ta mitme aasta vältel Eesti metsavendade traagilist saatust, kuni selle tõttu veerandsajandiks Venemaa kaugpõhja Vorkuta vangilaagrisse saadeti. Mari Pukkonen sattus Taisto Praksi eluloole, vaadeldes erinevaid Kagu-Eesti metsavendade salku 1950. aastate alguses, teiste hulgas nn Pilve salka, kuhu Taisto Praks Soome Volli nime all kuulus.

Kõik huvilised on lahkelt oodatud!

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, e-post: taika.raud@gmail.com, tel. 51991427.

Mari Pukkonen

Mari Pukkonen. Allikas: YouTube

Jyrki Paaskoski ettekanne 18. sajandi Ingerimaa usuelust 25. novembril 2016

25. novembril kell 17.00 esineb Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul Helsingi ülikooli dotsent Jyrki Paaskoski ettekandega “Soomekeelsete luterlike koguduste elust 18. sajandi Ingerimaal“. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja saalis (Veski 35, I korrus) ja ettekanne on soome keeles.

Ettekande lühikokkuvõte: Ingerimaa koguduste ajalugu Põhjasõja algusest kuni 18. sajandi lõpuni iseloomustavad suured muutused. Sajand algab sõjapurustustega, järgneb Peterburi rajamine ning soomekeelsete koguduste aeglane toibumine. Sajandi teisel poolel on kogudused elujõulised, kirikud üles ehitatud ja kirjaoskuses saavutatud uus tase. Kõik see saab aluseks Ingeri kiriku õitsengule 19. sajandi algupoolel.

Jyrki Paaskoski (PhD) on Helsingi ülikooli Soome ja Venemaa ajaloo dotsent. Ta on koos prof. Jouko Sihvoga kirjutanud ja toimetanud koguteose “Inkerin kirkon neljä vuosisataa. Kansa, kulttuuri, identiteetti” (Ingeri kiriku neli aastasada. Rahvas, kultuur, identiteet. SKS, 2015, 475 lk). Paaskoski on kirjutanud monograafiaid ja artikleid Soome ning Vene 18.-19. sajandi ajaloost.

Kõik huvilised on lahkelt oodatud!

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, e-post: taika.raud@gmail.com, tel. 51991427

Paaskoski_raamat

Kari Tarkiaise ettekanne uuemast Ingeri-alasest teaduskirjandusest 28. oktoobril 2016

Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi uue hooaja esimene avalik kõnekoosolek toimub reedel, 28. oktoobril 2016 algusega kell 16.15 Tartus Tampere Maja keldrisaalis (Jaani tn 4).

Kõneleb Soome rahvusarhiivi endine juhataja, professor Kari Tarkiainen, kelle ettekande pealkiri on “Uuematest Ingeri-alastest uurimustest Soomes”.

Professor Tarkiaise ettekandes leiab esmalt käsitlemist kirjanik Jari Tervo sel sügisel ilmunud romaan “Matriarh” (Matriarkka, Otava 2016), mis on jõudnud Soomes saada palju tähelepanu. Pearõhk on ettekandes siiski värskel Ingeri-alasel humanitaarteaduslikul uurimistööl rahvaluule, rahvastiku-uurimuse, kirikuloo ja sotsiaaluuringute alal. Teiste seas tulevad kõne alla Aili Nenola, Kasper Kepsu, Mika Sivoneni ja Andrei Kalinitshevi uurimused. Ettekanne on soome keeles.

Kari Tarkiainen

Kari Tarkiainen Göteborgi raamatumessil 2013. aastal. Foto Mattias Blomgren.

Professor Kari Tarkiainen (sünd. 1938) on uurinud seda, kuidas kujutati Rootsis varakeskajal Venemaad, kirjutanud muu hulgas elulooraamatu Mikael Agricolast ning käsitlenud soomerootslaste ajalugu. Ta on huvitunud ka ilukirjandusest (raamat luuletaja Paavo Haavikkost). Kari Tarkiaise vanaema oli tuntud soome kirjanik Maria Jotuni.

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tampere Majaga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.raud@gmail.com, tel. 51991427.

Enn Ernitsa ettekanne Eesti-Ingeri isikunimedest 3. juunil 2016

Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kolmas avalik kõnekoosolek toimub reedel, 3. juunil 2016 algusega kell 16.15.

Loomaarsti- ja humanitaarteadlane Enn Ernits kõneleb teemal “Isikunimedest Eesti-Ingeris läbi aegade”.

Dots Enn Ernits on Ingerimaal kogunud ainest vadjalaste ja isurite rahvapärastest loomaarstimise viisidest ning taevalaotuse tundmisest. Ta on avaldanud raamatu vadja haritlasest Dmitri Tsvetkovist ning rohkesti uurimusi vadja keele minevikust ja tänapäevast. Ettekandes tuleb juttu enne Teist maailmasõda Eesti Vabariigi koosseisu kuulunud ühe Narva jõe taguse valla, nn Eesti-Ingeri, elanike (peamiselt isurite ja ingerisoomlaste) isikunimedest alates XV sajandi lõpust kuni 1920. aastateni. Pikemalt peatutakse venepäraste perekonnanimede asendamisel läänemeresoome omadega 1922. aastal. Kuulaja saab teada, milliseid ees-, hüüd- ja perekonnanimesid on aegade vältel kasutatud. Kuidas saab läänemeresoome rahvaste nimesid eristada? Milline on ühe või teise nime päritolu? Milliseid uusi perekonnanimesid pandi? Kuidas neid saab tähenduste järgi rühmitada?

Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) III korruse õppeklassis (sissepääs hoovi poolt). Kõik huvilised on lahkelt oodatud!

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, e-post: taika.raud@gmail.com, tel. 51991427.

Soome ja eesti genealoogiaseltside kokkusaamine 14. mail 2016

2013. aasta kevadel külastas rühm Suomen Sukututkimusseura liikmeid Tallinna Linnaarhiivi. Sellele järgnes kohtumine Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Genealoogia Seltsi inimestega. Kokkusaamisel kavandati kahe maa suguvõsauurijate edasise koostööd.

Möödunud aasta aprillikuus toimuski Helsingis ühiskonverents “Sukututkimusta yli Suomenlahden. Suomen ja Viron yhteydet ennen ja nyt” (“Suguvõsauurimine üle Soome lahe. Soome ja Eesti kontaktid varem ja praegu“).

14. mail külastab Soome osapool omaokorda Riigiarhiivi Madara lugemissaali ning Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoonet. Eriti tuntakse aga huvi nende suguvõsauurijate vastu, kelle esivanemad on kunagi elanud Soome aladel. Sündmusel osalebki paarkümmend ingerisoome juurtega inimest.

Jaan Tagaväli,
EGeSi juhatuse aseesimees

 

Ürituse kava:

Aeg: laupäev 14. mai 2016 kl. 12.00–17.00
Koht: Endine Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse saal Rüütli 6, Tallinn

12.00 Jaan Tagaväli sissejuhatav sõnavõtt, Eesti Genealoogia Selts
Eesti Genealoogia Seltsi esimehe Raivo Maine ja Suomen Sukututkimusseura juhatuse esimehe Jukka Partaneni sõnavõtud

12.50 Taisto-Kalevi Raudalainen: Inkerinmaan ja inkerinsuomalaisten historiaa Viron näkökulmasta
Toivo Flink: Inkerinmaan ja inkerinsuomalaisten historia Suomen näkökulmasta
13.50 Lõunapaus
14.50 Fred Puss: Ingerit puudutavaid arhiiviallikaid Eestis
Pekka Wikberg: Toikka-suku Inkerinmaan Hietamäen seurakunnasta, sukututkimusteoksessa käytetyt lähteet

Kokkusaamise lõpp 17.00.

Ürituse keeleks on soome keel.
Vajaduse korral tõlgitakse vastavalt eesti või soome keelde.

Merle Leppiku ettekanne uurimisretkedest Kurgola poolsaare soomlaste juurde 6. mail 2016

Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi teine avalik kõnekoosolek toimub reedel, 6. mail 2016 algusega kell 16.15.

Keeleteadlane Merle Leppik kõneleb teemal “Kuidas ma sattusin kurgolasoome murrakut uurima…” ja meenutab omaaegseid uurimisretki Kurgola poolsaare soomlaste ja Vaipoole vadjalaste juurde.

Keeleteadlane Merle Leppik kaitses väitekirja kurgolasoomlaste murraku fonoloogiast ja osales pikki aastaid vadja keele sõnaraamatu koostamisel. Tema 1960.–1970. aastatel sooritatud välitöödel kogunes Keele ja Kirjanduse Instituudi (praeguse Eesti Keele Instituudi) fonoteeki tähelepanuväärne kogus kurgolasoome salvestusi. Merle Leppik küsitles keelejuhte väga mitmetel talumajapidamist ja igapäevaelu puudutavatel teemadel, ent ta ei vältinud ka lähiajaloo teemasid. Nii leidub tema kogutud ainestikus intervjuusid nii aastatel 1919–1920 Lääne-Ingeris aset leidnud sündmustest kui Teise maailmasõja ajal toimunu kohta. Merle Leppikul oli hea vaist leidmaks ärksaid keelejuhte ja anne võita nende usaldust.

Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) III korruse õppeklassis (sissepääs hoovi poolt). Kõik huvilised on lahkelt oodatud!

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, e-post: taika.raud@gmail.com, tel. 51991427.