Heinrich Stahli ja Eesti-Ingeris teeninud vaimulike mälestustahvlite pühitsemine Narva Aleksandri kirikus

Narva Aleksandri kirikus pühitseti 3. oktoobril mälestustahvel eesti kirjakeele alusepanijale Heinrich Stahlile. Mälestustahvli pühitsemisel peetud ettekandes rõhutas ajaloolane Piret Lotman, et kuna Stahl on surnud ja maetud Narvas, aga tema hauapaiga kohta pole mingit teavet, siis on väga õigustatud, et mälestustahvel sai paigaldatud just sellesse kohta.

Teise mälestustahvliga meenutatakse 20. sajandi esimesel poolel Kalliveres ja Narvas tegutsenud evangeelse-luteri kiriku vaimulikke. Luterlikke teenistusi Narva linnas ja nn. Eesti-Ingeri alal asuvas Kallivere külas pidasid aastail 1930-1944 soomlastest pastorid Helle Kalervo Erviö, Reino Ylönen ja sõja ajal jutlustanud organist Aatami Hyrri.

Helle Kalervo Erviö esimene teenistuskoht tsaariaegsel Ingerimaal oli Ida-Ingeri praostkonna Järvisaari-Markkova koguduses. 1930. aastast jätkas ta teenimist Narva soome-rootsi Püha Miikaeli koguduses ja 1931. aastast Eesti-Ingeri Kallivere koguduses. Elas ju toona Rosona, Lauga ja Kullajõe ääres tuhatkond luteriusulist, lsaks Narvas üle pooletuhande linnasoomlase.

Pastor Erviö ja Kullakülast pärit soomekeelse kirjamehe Leander Reijo teeneks tuleb lugeda ka uue Kallivere kiriku ehitamise algatamist. Erviö kaitses ihust ja hingest siinset soomekeelset kirjasõna ja kooliõpetust. Eesti võimud tõlgendasid seda agarat tegevust kohalike eestlaste ja soomlaste vahel lõhe tekitamise püüdena. Teadupärast avaldas Erviö Soome ajalehtedes rea Eesti vähemuspoliitikat kritiseerivaid kirjutisi. Selle tulemusena soovitati Erviöle kas oma Soome kodakondsusest loobuda või ametist hoopis lahkuda. Ta valis 1937. aastal Soome naasmise. Erviö tuli 1940. aastal Eesti-Ingerisse siiski tagasi. Sel Eesti Vabariigi annekteerimise aastal Erviö vangistati juba punavõimu poolt ning mõisteti esialgu surma. Surmaotsus vaadati siiski hiljem ümber ning vaimulik saadeti järjekordselt välja Soome Vabariiki.

Õpetaja Reino Ylönen teenis ülalnimetatud kogudusi 1938. aastast kuni 1940. aastani. Tema üheks suureks teeneks on sadade ingerisoomlastest sõjaorbude ära toomine Poola (endise Ida-Preisi) aladelt 1943. aasta juulis. 1944. aastal oli Ylönen üks neid välipastoreid, kes aitasid läbi viia mastaapset tsiviilelanikkonna evakuatsiooni läheneva rinde eest.
Ylönen tegutses ka ingerisoomlastest koosnenud Erillis-Pataljoona-6 välipastorina rindel ja selle lähistel. Tema teeneks võib lugeda Eesti-Ingeri seltsi lipu, Kallivere kirikuvara ja 1642. aastal trükitud ning Kuninganna Kristiina poolt Narva Püha Miikaeli kogudusele kingitud nn. Agricola-piibli päästmist 1944. aastal.

Aatami Hyrri pidas peamiselt organisti ametit, ent sõja ajal, mil kirikuõpetajaid nappis, ta ka jutlustas ning jagas sakramente. Selles toetas teda perekondlik vabakiriklik taust. Hiljem Soomes elades, jätkas Aatami Hyrri aktiivset tegevust ingerisoomlaste hüvanguks.

Mälestustahvlite õnnistamise eel esines segakoor Vox Populi (dirigent Janne Fridolin) Veljo Tormise kooriteostest koosnenud kavaga. Piduliku sündmuse lõpuks tuli esitamisele Taisto-Kalevi Raudalaise sõnadele kirjutatud Pärt Uusbergi kooriteos “Pyhä Pihlaja”, mis valmis möödunud aastal ingerisoomlastest sõjaohvrite mälestamiseks ja kanti esmakordselt ette Arvo Pärdi Keskuses Laulasmaal.

Pidulikust kontserdist ja mälestustahvlite pühitsemisest on valmimas salvestus, mille montaaži on edaspidi võimalik näha Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse koduleheküljelt https://eestisoomlane.ee.