-
Värsked postitused
- KALEVALA-PÄEV
- Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi juhatus soovib kõigile liikmetele head vana aasta lõppu ja tegusat uut aastat!
- Seminar “Ingeri identiteedid”
- Fotonäituse “Päevapilte küüditamiste kümnenditest” avamine Tartu Tampere Majas
- Kogumiku “Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus” esitlus Rahvusraamatukogus 6. detsembril 2022
Arhiiv
- veebruar 2025
- detsember 2024
- november 2024
- september 2023
- november 2022
- september 2022
- mai 2022
- oktoober 2021
- juuli 2021
- oktoober 2020
- september 2020
- jaanuar 2020
- september 2019
- juuli 2019
- aprill 2019
- märts 2019
- veebruar 2019
- jaanuar 2019
- november 2018
- juuni 2018
- märts 2018
- november 2017
- aprill 2017
- märts 2017
- veebruar 2017
- jaanuar 2017
- detsember 2016
- november 2016
- oktoober 2016
- mai 2016
- aprill 2016
- märts 2016
- veebruar 2016
- november 2015
Author Archives: admin
KALEVALA-PÄEV
KALEVALA-PÄEV kommenteerimine on välja lülitatud
Posted in Määratlemata
Tagged Esitlused, Ettekanded
Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi juhatus soovib kõigile liikmetele head vana aasta lõppu ja tegusat uut aastat!
Suur-Rootsi koos idamaakondade jõgede, järvede, teede ning linnadega 550 aasta eest.
Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi juhatus soovib kõigile liikmetele head vana aasta lõppu ja tegusat uut aastat! kommenteerimine on välja lülitatud
Posted in Määratlemata
Seminar “Ingeri identiteedid”
23. november, kl 14.00–17.00 RaRa väike maja, Narva mnt 11
Ingerimaa – sellise nimega maal pole kohta kaasaja kaartidel, seda ei tunnista enamik masintõlkeprogramme, noorematele inimestele võib see koguni võõralt kõlada. Mälestus Ingerimaast elab arhiiviallikais, raamatuis ja heliloomingus, veel elab inimesi, kes mäletavad oma Ingeri juuri. Kes elasid Ingerimaal, mida kajastati Rootsi Kuningriigi kaartidel? Kust algab Ingeri kaasajal? Kuidas kirjeldada maad, mis asub meeles ja hinges? Need on küsimused, millele püütakse vastata järgnevates ettekannetes.
Seminari on võimalik järgi vaadata siit: Ingeri identiteedid 23.11.2024
AJAKAVA
14.00–14.05 Avasõnad
14.05–14.30 Identiteedid 17. sajandi Ingerimaal
Piret Lotman
14.30–14.55 Memoirs of Ingrian Finns in Finland: Reception and Mnemohistory
Ulla Savolainen
14.55–15.20 Ingeri kujutluspilt. Põgus vaade ilukirjandusele
Elo Jakobson
15.20–15.35 Vaheaeg
15.35–16.00 Finnish Identity in the Early Finnish Literature
Mika Pylsy
16.00–16.25 Esine-etnografiaa: identiteetti, konteksti, tulkinta
Taisto Raudalainen
16.25–16.50 Ingerisoomlaste seltsitegevusest Eesti lõimumispoliitika kontekstis
Elo-Hanna Seljamaa
Seminari korraldavad Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts ja Eesti Rahvusraamatukogu.
Oled oodatud, pääse on prii!
Seminar “Ingeri identiteedid” kommenteerimine on välja lülitatud
Tagged Ajalugu, Ettekanded, Konverentsid
Fotonäituse “Päevapilte küüditamiste kümnenditest” avamine Tartu Tampere Majas
Soomes 2020. aastast tegutseva MTÜ Nouse Inkeri esinaine Helena Miettinen ja Anni Reuter avavad 22. septembril kell 18.00 Tartu Tampere Majas ingerisoomlaste elusaatustest jutustava fotonäituse “Päevapilte küüditamiste kümnenditest”.
Avamisel räägib Anni Reuter (Soome Kirjanduse Selts) oma värskest populaarteaduslikust väljaandest “Suomalaiset Stalinin puhdistuksissa” (Soomlased Stalini repressioonide küüsis, SKS 2023). Seejärel kõneleb Inkeri Sava (Helsingi Ülikool) mäletamise problemaatikast ning laulja ja helilooja Eila Pöllänen (Rootsi) esitab laule, mis on sündinud näitusel eksponeeritud fotode põhjal.
Fotonäituse fookuses on ingerisoomlaste suhtes toime pandud massirepressioonid Stalini aegses Nõukogude Liidus. Osa fotodest pärineb intervjueeritute perealbumitest ja MTÜ Nouse Inkeri arhiivist, osa aga Anni Reuteri värskest monograafiast, mille illustratiivsest materjalist suurem on pärit tema perekonnaarhiivist.
Koostajate vaatenurk on ühtaegu teaduslik ja subjektiivne, sest nende mõlema lähisugulasi saadeti vangilaagrisse või küüditati. Nende seas oli mitmeid, kes kunagi ei naasnud.
Nüüdseks pea sajanditagused läbielamised – massilised küüditamised, rahvustunde maha surumine, identiteedi tühistamine, laste õigusvastane sundevakueerimine ja ümberrahvustamine – see kõik on taas päevakorral tänapäeva Ukrainas.
Lähem info: Taisto Kalevi Raudalainen, taika.rauta@gmail.com
Fotonäituse “Päevapilte küüditamiste kümnenditest” avamine Tartu Tampere Majas kommenteerimine on välja lülitatud
Tagged Ajalugu, Ettekanded, Näitused
Kogumiku “Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus” esitlus Rahvusraamatukogus 6. detsembril 2022
Teisipäeval, 6. detsembril kell 16.00 toimub rahvusraamatukogu väikeses majas (Narva mnt 11) Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi koostöös valminud artiklikogumiku „Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus“ esitlus.
Raamatuesitlusel saab kuulda ingeri lüroeepilistel rahvalauludel põhinevaid töötlusi Arvo Survo esituses.
Palume üritusele registreeruda siin:
Tegu on uue eelretsenseeritava toimetiste sarja „Ingerimaa mälupaigad“ esimese väljaandega. Kogumiku juhatab sisse Jüri Viikbergi artikkel vadja ja eesti keele seostest. Enn Ernits analüüsib üksikasjalikult loodusnimesid Tartu rahulepingu järel Eestiga liidetud Ingerimaa alal. Kaks artiklit on pühendatud ingeri kultuuriloo säravatele esindajatele: Madis Arukask vaatleb Ingerimaa kirikuõpetaja Arvo Survo eepilisi teoseid ning Miina Pärn viib meid Veljo Tormise Ingerimaale pühendatud kooritsüklite radadele. Elo Jakobson annab ülevaate Eesti Rahvusraamatukogus säilitatavatest Ingeri-teemalistest trükistest.
Mitu artiklit käsitlevad Ingerimaa põliselanike ajalugu. Piret Lotman kirjutab 17. sajandil Ingerimaaga liidetud Narva elanike saatusest Põhjasõja ajal. Igor Kopõtini uurimuse fookuses on ingeri sõdurite panus Eesti Vabadussõjas. Taisto-Kalevi Raudalaineni artikkel keskendub kahe maailmasõja vahel Eesti alal elanud ingerlaste identiteediprobleemile. Reijo Rautajoki kirjutab ingeri pagulaste saatusest Soomes Teise maailmasõja lõpul. Kaasaega jõuab välja Ergo-Hart Västrik, kes heidab valgust Venemaa territooriumil elavate Ingerimaa põliselanike tänapäevaelule.
Kogumikku on võimalik kohapeal osta soodushinnaga 10 €. Tasumine ainult sularahas.
Soomekeelne seminar uutest Ingeri-teemalistest uuringutest Tallinnas 24. oktoobril 2022
24. oktoobril toimub Tallinnas Soome Instituudis (Harju tn 1) teadusseminar, millel tutvustatakse värskeid Ingeri-teemalisi uurimusi. Seminar algab kell 11 ning töökeeleks on soome keel.
Lähem info:
Taisto-Kalevi Raudalainen, Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi juhatuse esimees, taika.rauta@gmail.com
Elo-Hanna Seljamaa, Helsingi Ülikool, projekti “Memory Cultures of Ingrian Finns: A Comparative Perspective on the Dynamics of Personal and Cultural Remembrance” täitja, elo-hanna.seljamaa@ut.ee
Seminari kava:
Tuoretta tutkimusta inkeriläisyydestä
24.10.2022
Suomen Viron-instituutti (Harju 1, Tallinna)
11:00 avaus
Hannele Valkeeniemi, Suomen Viron-instituutti
Taisto-Kalevi Raudalainen, Viron Akateeminen Inkerimaa -seura
11:20 Pakkomuuton ylisukupolviset jäljet: Perhemuistelu ja inkeriläistaustaisten hyvinvointi Virossa ja Suomessa
Elina Turjanmaa, Oulun yliopisto, Perheen erossaolon ylisukupolvinen muistaminen -hanke
12:05 Inkeri ja inkeriläisyys – muistot talteen, arkistot haltuun -yhteistyöhanke (2018-2020)
Maiju Korte, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura
12:35 Karkotus, hajaannus, vastarinta – Inkerinsuomalaisten aikalaiskirjeet ja muistitieto Stalinin ajan Neuvostoliitosta
Anni Reuter, Helsingin yliopisto
Tauko
13:30 Inkerinsuomalaisten menneisyyksien muistaminen ylirajaisesta näkökulmasta
Ulla Savolainen, Helsingin yliopisto, Transnational Memory Cultures of Ingrian Finns: A Comparative Perspective on the Dynamics of Personal and Cultural Remembrance -hanke
14:30 Inkeriläisten yhdistystoiminta Ruotsissa
Nika Potinkara, Helsingin yliopisto
15:00 Inkeriläiset ja Viron vähemmistöpolitiikka
Elo-Hanna Seljamaa, Helsingin yliopisto
Tauko
16:00 Kuinka syntyi kirjani inkeriläisestä äidistäni
Reijo Rautajoki, Itä-Suomen yliopisto, Joensuu
16:30 Tuoreempaa tutkimusta sekä elämäkertakirjallisuutta Virossa (esitys)
Taisto-Kalevi Raudalainen, Viron Akateeminen Inkerimaa -seura
Järjestäjät:
Taisto-Kalevi Raudalainen, Viron Akateeminen Inkerimaa -seura, pj., taika.rauta@gmail.com
Elo-Hanna Seljamaa, Helsingin yliopisto, Transnational Memory Cultures of Ingrian Finns: A Comparative Perspective on the Dynamics of Personal and Cultural Remembrance -hanke, elo-hanna.seljamaa@ut.ee
Soomekeelne seminar uutest Ingeri-teemalistest uuringutest Tallinnas 24. oktoobril 2022 kommenteerimine on välja lülitatud
Posted in Määratlemata
Tagged Ajalugu, Esitlused, Ettekanded, Konverentsid
Ilmunud on ingerisoome lähiajalugu ja traditsioonilist rõivakultuuri tutvustav teos
Raija Pedak Mostonen: ”Metsäpertin isoäitini perintö”
Toimetaja: Taisto Raudalainen
Keeletoimetaja: Kasperi Hasala
Graafiline disain ja küljendus: Marek Lillemaa
Saara Kirjastus, 2022.
ISBN: 978-9916-9706-5-2
Toimetaja Taisto Raudalainen:
“Kui keegi meist avab vana perealbumi ja jutustab järelpõlvele lugusid oma esivanematest, tegeleb ta juba tahes-tahtmata perepärandi ja -pärimusega. Ja ta ise saab lüliks oma suguvõsaloost.
Aga kui kellelgi on vanade fotode ja nende juurde käivate juttude kõrvale panna saja aasta vanuseid rõivaesemeid ja tekstiile kaasavarakirstust, on ta tõeline õnneseen!
Raija Pedak-Mustonen on kogunud nende kaante vahele oma vanaema hästi säilinud haruldane rõivapärandi. Järvisaare Metsäperttis 1896. aastal sündinud ja kasvanud Helena Tani (abielus Mustonen) oli käsitöömeister, kes lisaks rikkalikult tikitud põlledele, särkidele ja linikutele, andis oma tütretütrele edasi ka teadmisi ning oskusi pärandtehnoloogia vallas. Läbi eheda rõivakultuuri ühinevad vanaema Helena, ema Mari ja autori elulood põlvkondi siduvaks tervikuks.
Autor on teinud Eesti ja Soome rahvamuuseumides ära suure töö, uurides Ingeri eri rahvarühmade rõivakultuuri peensusi. Juba 1990. aastatel süvenes ta Eesti Rahva Muuseumis isurite tikanditesse, 2000. aastate algusest aga tegeles ingerisoomlaste esemetega Soome Rahvusmuuseumis.
Oma suureks õnneks leidis ta muuseumikogudest ka esemeid kunagisest Järvisaari kostüümist. Neid olid muusemisse 1950-ndatel aastatel annetanud ta enda kaugemad sugulased. Visa otsimise tulemusel leidis Raija fotosid ja tikandeid Turu linnas ja Rootsis elavate sugulaste juurest.
Kõige tähtsam aga on see, et Raija perekonnas oli tekstiilipärandit – rätikuid, linikuid, pitse, põllesid, särke ja isegi kangapalakaid – läbi põlvede alal hoitud. See võimaldas Raijal aastakümneid hiljem hakata taastama Järvisaari rõivakomplekti, mis 2019. aastal Soome Rahvarõivanõukogu poolt lõpuks ka ametlikult kinnitati.
Sellega täitus Raija elupõline unistus, et tema savakkost vanaema poolt kantud uhked rõivad leiaksid väärika koha teiste Ingerimaa rühmade riidekomplektide kõrval! Jääb vaid üle soovida, et need saavad nüüd tähelepanu ka noorema põlve seas ja neid kaunilt tikitud rahvarõivaid hakatakse kandma muu hulgas ingerisoomlaste iga-aastastel laulupidudel…”
Teost saab osta Tartu Ingeri majast (Veski 35) hinnaga 45 eurot.
Ilmunud on ingerisoome lähiajalugu ja traditsioonilist rõivakultuuri tutvustav teos kommenteerimine on välja lülitatud
Posted in Määratlemata
Mälestusmissa ingerisoomlaste kalmistul Põllkülas 29. mail 2022
Eesti ingerisoomlased on aastakümneid mälestanud Põllkülas oma lähedasi. Paari viimase aasta jooksul on Põllküla kalmistut korrastatud ja see on muudetud mälestushiieks, kus võib meenutada lahkunuid, ka neid, kelle hauapaigad on kaugel, pika ja raske teekonna taga.
29. mail 2022 kl. 13.00 õnnistatakse Põllküla Mälestushiis selle uuenenud kujul. Mälestusmissa ja kirikliku pühitsuse viivad läbi Tallinna Soome Püha Peetruse koguduse õpetajad Toto Hannele Päiviö ja Markku Päiviö ning organist Ulla Krigul. Kaasa teenib EELK Lääne piiskop Tiit Salumäe.
Esinevad:
- Segakoor ”Vox Populi” Janne Fridolini dirigeerimisel: esitusele tuleb helilooja Pärt Uusbergi teos „Pyhä pihlaja”, mis on pühendatud Põllkülla maetud lastele
- Saksofonist Lembit Saarsalu
- Pärnu Ingerisoomlaste Kultuuriseltsi segakoor
Pärast mälestusmissat Põllküla mälestushiies peetakse traditsiooniline palvehetk Paldiski linnakalmistu ingerisoomlaste mälestusmärgi juures.
Soovi korral palume annetada Põllküla-Paldiski matmispaikade hooldamise jaoks Ingerisoomlaste Tallinna Seltsi kontole EE28 2200 2210 6677 1437; selgituseks ”Annetus, Põllküla Mälestushiis”.
Täpsem teave: soome.eelk.ee ja eestisoomlane.ee.
Soome Suursaatkond
Tallinna Soome Püha Peetruse Kogudus
Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutus
Eesti Ingerisoomlaste Liit
Ingerisoomlaste Tallinna Selts
Mälestusmissa ingerisoomlaste kalmistul Põllkülas 29. mail 2022 kommenteerimine on välja lülitatud
Posted in Määratlemata
Hõimukuu filmiõhtu “Unustatud rahvaste jälgedes” 26. oktoobril Eesti Rahva Muuseumis
Filmiõhtu toimub Eesti Rahva Muuseumi maailmafilmi saalis (Tartu, Muuseumitee 2, maja A-osa).
Ajakava:
Kell 17.00-17.45: Avatud vestlusring. Vestlusringis kohtuvad filmi toimetaja Ruth Alaküla, laulumatka teinud koori dirigent Endrik Üksvärav ja fennougrist Taisto-Kalevi Raudalainen.
Kell 17.45-18.00: Teepaus
Kell 18.00-19.30: Filmi vaatamine
Filmist: Eesti tippkammerkoor „Collegium Musicale“ ja soome-ugri rahvastega koostööd edendav asutus Fenno-Ugria külastasid kolme aasta jooksul kõiki rahvaid, keda helilooja Veljo Tormis on oma suurteoses „Unustatud rahvad“ muusikaliselt kujutanud, et neile laulda nende endi folkloorile põhinevat muusikat ning neid oma kultuuri elushoidmisel toetada. Režissöör Erle Veber, opraator Meelis Kadastik, toimetaja Ruth Alaküla, 2021.
Filmiõhtule sissepääs on prii.
Korraldajad: Tartu Ingerisoomlaste Selts koostöös ERM-i ja filmi tegijatega; kontakt Merje Malkki merje.malkki@gmail.com
Hõimukuu filmiõhtu “Unustatud rahvaste jälgedes” 26. oktoobril Eesti Rahva Muuseumis kommenteerimine on välja lülitatud
Posted in Määratlemata
Seminar ”Ingeri kiriku taassünd 1989-1994” Pärnu Vanalinna koolis 15. augustil 2021
Ingerisoomlased võlgnevad suure osa oma rahvuslikust taassünnist evangeelse luterliku kiriku taastamisele 1970.-1990. aastatel. Selles pikas protsessis on olnud otsustav roll ka Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul.
Neid teemasid käsitletakse ingerisoomlaste XXX juubelilaulupeo raames korraldataval seminaril ”Ingeri kiriku taassünd 1989-1994”, mis toimub Pärnu Vanalinna kooli saalis 15. augustil 2021 algusega kell 11.00.
Seminarile on kutsutud esinema üks ajastu võtmetegelasi, pragune Lääne piiskop Tiit Salumäe.
Peaesinejaks on teoloogiadoktor Antti Luoma, kes on lähemalt vaadelnud Ingeri kiriku saamislugu ning kaitsnud sel teemal hiljuti (2020) ka doktoriväitekirja.
Kaasettekanded on Kristiina Häikiölt, kes peatselt kaitseb Helsingi ülikooli juures väitekirja ingerisoomlaste lähiajaloo alal, ning misjonivaimulik Pasi Hujaselt, kes samuti aktiivselt osales toonastes sündmustes.
Ettekannetele järgneb vestlusring, mida modereerib Eesti Akadeemilise Ingerimaa seltsi juhatuse esimees Taisto Raudalainen.
Seminar ”Ingeri kiriku taassünd 1989-1994” Pärnu Vanalinna koolis 15. augustil 2021 kommenteerimine on välja lülitatud
Posted in Üritused
Tagged Ajalugu, Ettekanded, Konverentsid