Author Archives: admin

“Ingerisoomlased 2. maailmasõja ajal”

14.-15. novembril 2025 toimub Tartu Ingeri-majas (Veski 35) Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi seminar

Ingerisoomlased 2. maailmasõja ajal”

14. novembril 15.00 avab seminari EAIS-i juhatuse esimees Taisto Raudalainen 

15.15 – Anni Reuter (PhD, Soome Kirjanduse Selts) – “Teise maailmasõja ajal Ingerimaa maastikke ja hääbuvat rahvapärimust talletamas.”

15.50 – Vogi Vari (Ingerisoomlaste Tallinna Selts)  ”Uusi andmeid Paldiski ev-lut. koguduse 1943-1944. aastate surmaraamatutest (teabekorpuse esitlus).” (Kaasettekandja Taisto Raudalainen)

16.25 – Monika Reppo (PhD, Tallinna ülikool) – “Kartulisupp, hobuseliha ja laste suur suremus. Järveotsa 1942-1943. aasta põgenikelaagri esialgseid uurimistulemusi.”

17.00 – Kohvilaud

18.00 – festival Tartu Folk korraldab Tartu rahvusvähemuste folkloorirühmade esinemise toimub kl. 18.00 Tiigi seltsimajas (asub vahetus naabruses). Pilet 10 eur, sooduspilet 7 eur. 

15. november

11.00 – Jesse Hirvelä (riigiteaduste magister, Helsingi ülikool/Soome Rahvusarhiiv) – “Punasoomlaste ja saksa okupatsioonivalitsuse rahvuspõhised vaated ingerisoomlaste kohta.”

11.40 – Tomi Kallanne (teoloogia magister, Joensuu ülikool) – “Mis toimus ingerisoomlasi teeninud vaimulikega pärast Soome-NSV Liidu vaherahu sõlmimist?”

12.20 – Elo-Hanna Seljamaa (PhD, Tartu ülikool) – “Teise maailmasõja mälujälg fotonäitusel Mälestuste kinnistähed ja noortenäidendis Ingerimaale.”

13.00 – Kohvilaud

13.30 – Raamatuesitlus: “Soome-ugrilased eestlaste pilgu läbi” (Kirjastus Argo, 2025). – Madis Arukask, Taisto RaudalainenOtt Kurs

 14.-15. marraskuuta 2025 järjestää Viron Akateeminen Inkerimaa -seura Inkeri-talolla Tartossa (Veski 35) seminaarin

“Inkerinsuomalaiset Toisen maailmansodan aikana”

 14.  marraskuuta klo 15.00 pitää alustavan puheenvuoron seuran pj. Taisto Raudalainen

 15.15 – Anni Reuter (PhD, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura) “Toisessa maailmansodassa Inkerin maisemia ja katoavaa kulttuuriperintöä tallentamassa”

 15.50 – Vogi Vari (inkerinsuomalaisten Tallinnan seura) – “Uutta tietoa Paldiskin ev-lut. seurakunnan 1943-1944 kuolinluetteloissa. Tietokannan esittely.” (Suomenkielinen tiivistelmä – Taisto Raudalainen)

 16.25 – Monika Reppo (PhD, Tallinnan yliopisto) – “Perunasoppa, hevosenliha ja lasten suuri kuolevaisuus. – Viljandin Järveotsan vuosien 1942-1943 pakolaisleirin alustavat tutkimustulokset.”

17.00 – Kahvitauko

 18.00 – Tartu Folk -festivaali järjestää Tarton kansallisten vähemmistöjen folklore-yhtyeiden esiintymisen klo. 18.00 Tiigi seuratalossa (talo aivan naapurustossa). Lippu 10 euroa, alennuslippu 7 euroa.

15. marraskuuta

11.00 – Jesse Hirvelä (VTM, Helsingin yliopisto/Suomen Kansallisarkisto) – “Punasuomalaisten ja saksalaisen miehityshallinnon kansalliset näkemykset inkeriläisistä.”

11.40 – Tomi Kallanne (TM, Joensuun yliopisto) – “Mitä tapahtui inkerinsuomalaista siirtoväkeä palvelleelle papistolle, kun Suomi ja Neuvostoliitto olivat solmineet välirauhan?”

12.20 – Elo-Hanna Seljamaa (PhD, Tarton yliopisto) – “Toisen maailmansodan muistijälki inkerinsuomalaisten kuvanäyttelyssä Muistin ankkurit sekä näytelmässä Inkerinmaalle.”

13.00 – Kahvitauko

13.30 – Kirjaesittely: “Soome-ugrilased eestlaste pilgu läbi” (Suomalais-ugrilaiset virolaisten silmin, Argo kustantamo, Tallinna 2025) – Ott Kurs, Madis Arukask, Taisto Raudalainen

Lisateave: + 372 509 8192

Uued arhiiviandmed Paldiskisse ja Põllkülla maetud ingerisoomlaste kohta

Taisto Raudalainen

2024. aasta sügiseks avati Paldiski koguduse kirikukirjade 1930-1940. aastate surma- ja sünniraamatud laiemale avalikkusele. Need on nüüdseks digitaliseeritud kujul saadaval Eesti Rahvusarhiivi otsingumootori kaudu aadressil: www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=345&iid=217705192030&tbn=1&lst=2&hash=aacb6c8e51972be96d510229739ec7a5

Tuhandete selles ajavahemikus Paldiskis ja selle ümbruses maetute nimed on nüüdseks läbi sõelutud, ning nende seast eraldatud aastatel 1942-1944 sinna maetud u 2000 ingerisoomlasest kadunukese andmed.

Oleme paigutanud need ka excel-tabelisse, et soovijatel oleks omakseid ja lähisugulasi hõlpsam üles leida.

Ingerisoomlasi maeti Põllkülas asetsevale ingerisoomlastest sõjapõgenike kalmistule (praeguse nimega Põllküla Mälestushiis), Paldiski õigeusukalmistu raudtee poolsesse nurka (sõjaaegse sadama-ala lähistele), ent üksikuid ka luteriusu kalmistule ning haigla lähistele. Kahe esimese puhul on tegu valdavalt ühishaudadega – kadunud maeti tranšeedesse, igaüks siiski eraldi lihtsas kirstus.

Juba Paldiski linna aukodaniku, koduloolase Ilmar Laheranna paari aastakümne taguse osunduse järgi teadsime, et õigeusukalmistu raudteepoolsel alal “on umbes 30-40 meetri ulatuses maetud väga palju Ingerimaalt saabunud sõjapõgenikke”. Nüüd, kui ligipääs arhiivis luku taga olnud surmaregistritele avanes, veendusime, et Paldiski Apostelliku Õigeusu kalmistule on “kirjade järgi” maetud tõesti vähemalt tuhat evakuatsiooni üle Soome lahe oodanud Ingerimaa sõjapõgenikku.

Seda fakti eirates on juba 2000. aastal meie kaasmaalaste säilmete peale meile teatamata “ümber maetud” (kas ka päriselt?) 1970. aastate mereõnnetuses hukkunud nõukogude allveelaevnike põrmud.

2008. aastal tähistas Eesti Ingerisoomlaste Liit annetuste toel Paldiski õigeusukoguduse kalmistu ühishauad mälestussambaga, millel on kiri: ”Tässä lepäävät sadat Inkerinmaalta evakuoidut siviilit, jotka odottivat kuljetusta Suomeen 1942–1943.” Hiljem on Soome Suursaatkond koostöös Lääne-Harju vallaga kujundanud kiiduväärselt mälestusmärgi ümbruse.

2012. aasta juulis tekkis Vene Suursaatkonna toel ja mahitusel sinna kõrvale aga ajaloofakte väärtõlgendav sammas (mis kujundatud ingerisoomlaste poolt püstitatut matkides!) kirjaga: „Venemaalt Paldiski koonduslaagrisse toodud fašismiohvritele“. Avamisüritusel, kus osales mõnikümmend inimest nn. Eesti Endiste Alaealiste Fašismiohvrite Liidust ning rühm Vene saatkonna töötajaid. Kõik kõned peeti vene keeles. Neis väideti ebakorrektselt, et need inimesed olid siia toodud tahtevastaselt. Juba eelnevalt jagas infoportaal Baltija.eu (16.06.2012) valikulist ja moonutatud taustainfot, mille valguses nende meelest pidanuks ajaloosündmusi mõistma. Pressitekstides levitati lausvalet “massilisest sunnitööst, mille abil olevat rajatud kohalikke teid ja raudteid, kusjuures ohvrite arv olevat ulatunud 12 000-ni”. Ingerisoomlasi mainiti kõnedes kui “fašistide kaasajooksikuid”, mistõttu olevat nende ajalookogemus ebausaldusväärne.

Meie hinnangul jätkati selle kampaaniaga nõukogudeaegset kommet püstitada kõikjale okupeeritud aladele ajalootõde võltsivaid “tähiseid” (mh. võltssambaid) oma võimu kehtestamiseks ja kinnistamiseks. 2012. aastal oli tegu meile teadaolevalt esimese sellise rajamisega pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Vastav desinformatsiooni levitamise vahend on idanaabri juures üha aktuaalne. Möödunud aasta 1. mail märkasime, et valesamba ette oli asetatud ka pärg Vene Föderatsiooni lipuvärvides lindiga.

Tartu ülikooli kaasprofessori arvamus Vene Föderatsiooni saatkonna poolt vallavõimudega kooskõlastamata Paldiski õigeusukalmistule püstitatud samba kohta

Palusime Tartu ülikooli arhiivinduse kaasprofessoril Olev Liivikul sõnastada ajastut uuriva ajaloolase ekspertarvamuse Vene Föderatsiooni saatkonna poolt püstitatud samba kohta. Ta vormistas selle talle saada olevate arhiiviallikate ja andmete põhjal:

“Teadaolevalt paigaldati 2012. aastal Paldiski õigeusu kiriku surnuaiale ingerisoomlaste mälestusmärgi kõrvale, mis oli sinna asetatud mõned aastad varem, teine „mälestusmärk“ kirjaga: „Venemaalt Paldiski koonduslaagrisse toodud fašismiohvritele“. Tegemist on täiesti ebaõnnestunud ja Teise maailmasõja sündmus, mälestamist ja mälestamist moonutava tähistusega, mille koht ei ole ingerisoomlaste hauatähise kõrval.

Esiteks ei ole Paldiskis ega selle vahetus läheduses kunagi asunud koonduslaagrit. Lähim teadaolev koonduslaager asus Kloogal ja see oli mõeldud juutidest vangidele, kes ei olnud toodud Venemaalt.

Teiseks ei saa pidada fašismiohvriteks neid, kes evakueeriti Teise maailmasõja ajal Leningradi ümbrusest – isegi kui kasutada seda ebaõnnestunud mõistet. Neid võib kvalifitseerida sõjapõgenikena, kelle evakueerimine Soome toimus toona Saksamaa poolt okupeeritud Eesti kaudu Soome Vabariigi initsiatiivil.

Paraku tõi evakueerimine kaasa arvukalt inimohvreid – inimesi suri juba teekonnal, või Paldiski/Põllküla/Klooga karantiinilaagreis, kuid mitte kavakindla hävitamise või süstemaatilise kurnamise tagajärjel, vaid eeskätt haiguste (tüüfus, düsenteeria jm.) leviku tõttu, mille vastu karantiinilaager, kus evakueeritud ei olnud vangid, üldse rajati.”

Olev Liivik, Tartu Ülikooli arhiivinduse kaasprofessor

Oleme kõikidest ülal mainitud asjaoludest informeerinud nii Lääne-Harju valda kui ka Kaitsepolitseid. Tagasisidest oleme lugenud välja täielikku toetust võltssamba eemaldamisele.

KALEVALA-PÄEV

28. veebruar kell 17.00 Kirjanike  Liidu Musta laega saal

 

Kalevala-päeva puhul kõneldakse Arvo Sulo Survo’ga tema poolt koostatud kolmest eeposest „Pääskölintu – Päivälintu“ (2020), „Iku-Ruotus“ (2023) ning „Korvekko“ (2024), mis rajanevad Ingerimaa läänemeresoome rahvaste loomismüütidel, rahvaluulel ja ajalool.

 

Samuti tutvustatakse Taisto-Kalevi Raudalaise ja Arvo Sulo Survo koostöös valmivat ingerisoome keskmurde sõnaraamatut.

 

Õhtul kõlavad laulud Veljo Tormise kooritsüklitest „Ingerimaa õhtud“ ja „Karjala saatus“ Vox Populi koori esituses. Dirigeerib Janne Fridolin.

 

Võimalik tutvuda Ingerimaad ja ingerisoomlasi käsitleva uuema kirjandusega Fenno-Ugria ja Eesti Rahvusraamatukogu kogudest.

 

Korraldaja: Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts

 

Kaaskorraldajad: Fenno-Ugria Asutus ja Eesti Kirjanike Liit

 

Toetaja: Hõimurahvaste programm

Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi juhatus soovib kõigile liikmetele head vana aasta lõppu ja tegusat uut aastat!

Suur-Rootsi koos idamaakondade jõgede, järvede, teede ning linnadega 550 aasta eest.

Seminar “Ingeri identiteedid”

23. november, kl 14.00–17.00 RaRa väike maja, Narva mnt 11

Ingerimaa – sellise nimega maal pole kohta kaasaja kaartidel, seda ei tunnista enamik masintõlkeprogramme, noorematele inimestele võib see koguni võõralt kõlada. Mälestus Ingerimaast elab arhiiviallikais, raamatuis ja heliloomingus, veel elab inimesi, kes mäletavad oma Ingeri juuri. Kes elasid Ingerimaal, mida kajastati Rootsi Kuningriigi kaartidel? Kust algab Ingeri kaasajal? Kuidas kirjeldada maad, mis asub meeles ja hinges? Need on küsimused, millele püütakse vastata järgnevates ettekannetes. 

Seminari on võimalik järgi vaadata siit: Ingeri identiteedid 23.11.2024

AJAKAVA

14.00–14.05 Avasõnad 

14.05–14.30 Identiteedid 17. sajandi Ingerimaal

Piret Lotman 

14.30–14.55 Memoirs of Ingrian Finns in Finland: Reception and Mnemohistory

Ulla Savolainen 

14.55–15.20 Ingeri kujutluspilt. Põgus vaade ilukirjandusele

Elo Jakobson 

15.20–15.35 Vaheaeg 

15.35–16.00 Finnish Identity in the Early Finnish Literature

Mika Pylsy 

16.00–16.25 Esine-etnografiaa: identiteetti, konteksti, tulkinta

Taisto Raudalainen 

16.25–16.50 Ingerisoomlaste seltsitegevusest Eesti lõimumispoliitika kontekstis

Elo-Hanna Seljamaa 

Seminari korraldavad Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts ja Eesti Rahvusraamatukogu.

Oled oodatud, pääse on prii!

Fotonäituse “Päevapilte küüditamiste kümnenditest” avamine Tartu Tampere Majas

Soomes 2020. aastast tegutseva MTÜ Nouse Inkeri esinaine Helena Miettinen ja Anni Reuter avavad 22. septembril kell 18.00 Tartu Tampere Majas ingerisoomlaste elusaatustest jutustava fotonäituse “Päevapilte küüditamiste kümnenditest”.

Avamisel räägib Anni Reuter (Soome Kirjanduse Selts) oma värskest populaarteaduslikust väljaandest “Suomalaiset Stalinin puhdistuksissa” (Soomlased Stalini repressioonide küüsis, SKS 2023). Seejärel kõneleb Inkeri Sava (Helsingi Ülikool) mäletamise problemaatikast ning laulja ja helilooja Eila Pöllänen (Rootsi) esitab laule, mis on sündinud näitusel eksponeeritud fotode põhjal.

Fotonäituse fookuses on ingerisoomlaste suhtes toime pandud massirepressioonid Stalini aegses Nõukogude Liidus. Osa fotodest pärineb intervjueeritute perealbumitest ja MTÜ Nouse Inkeri arhiivist, osa aga Anni Reuteri värskest monograafiast, mille illustratiivsest materjalist suurem on pärit tema perekonnaarhiivist.

Koostajate vaatenurk on ühtaegu teaduslik ja subjektiivne, sest nende mõlema lähisugulasi saadeti vangilaagrisse või küüditati. Nende seas oli mitmeid, kes kunagi ei naasnud.

Nüüdseks pea sajanditagused läbielamised – massilised küüditamised, rahvustunde maha surumine, identiteedi tühistamine, laste õigusvastane sundevakueerimine ja ümberrahvustamine – see kõik on taas päevakorral tänapäeva Ukrainas.

Lähem info: Taisto Kalevi Raudalainen, taika.rauta@gmail.com

Kogumiku “Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus” esitlus Rahvusraamatukogus 6. detsembril 2022

Teisipäeval, 6. detsembril kell 16.00 toimub rahvusraamatukogu väikeses majas (Narva mnt 11) Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi koostöös valminud artiklikogumiku „Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus“ esitlus.  

Raamatuesitlusel saab kuulda ingeri lüroeepilistel rahvalauludel põhinevaid töötlusi Arvo Survo esituses. 

Palume üritusele registreeruda siin:   

Tegu on uue eelretsenseeritava toimetiste sarja „Ingerimaa mälupaigad“ esimese väljaandega. Kogumiku juhatab sisse Jüri Viikbergi artikkel vadja ja eesti keele seostest. Enn Ernits analüüsib üksikasjalikult loodusnimesid Tartu rahulepingu järel Eestiga liidetud Ingerimaa alal. Kaks artiklit on pühendatud ingeri kultuuriloo säravatele esindajatele: Madis Arukask vaatleb Ingerimaa kirikuõpetaja Arvo Survo eepilisi teoseid ning Miina Pärn viib meid Veljo Tormise Ingerimaale pühendatud kooritsüklite radadele. Elo Jakobson annab ülevaate Eesti Rahvusraamatukogus säilitatavatest Ingeri-teemalistest trükistest.  

Mitu artiklit käsitlevad Ingerimaa põliselanike ajalugu. Piret Lotman kirjutab 17. sajandil Ingerimaaga liidetud Narva elanike saatusest Põhjasõja ajal. Igor Kopõtini uurimuse fookuses on ingeri sõdurite panus Eesti Vabadussõjas. Taisto-Kalevi Raudalaineni artikkel keskendub kahe maailmasõja vahel Eesti alal elanud ingerlaste identiteediprobleemile. Reijo Rautajoki kirjutab ingeri pagulaste saatusest Soomes Teise maailmasõja lõpul. Kaasaega jõuab välja Ergo-Hart Västrik, kes heidab valgust Venemaa territooriumil elavate Ingerimaa põliselanike tänapäevaelule.  

Kogumikku on võimalik kohapeal osta soodushinnaga 10 €. Tasumine ainult sularahas. 

Soomekeelne seminar uutest Ingeri-teemalistest uuringutest Tallinnas 24. oktoobril 2022

24. oktoobril toimub Tallinnas Soome Instituudis (Harju tn 1) teadusseminar, millel tutvustatakse värskeid Ingeri-teemalisi uurimusi. Seminar algab kell 11 ning töökeeleks on soome keel.

Lähem info:

Taisto-Kalevi Raudalainen, Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi juhatuse esimees, taika.rauta@gmail.com
Elo-Hanna Seljamaa, Helsingi Ülikool, projekti “Memory Cultures of Ingrian Finns: A Comparative Perspective on the Dynamics of Personal and Cultural Remembrance” täitja, elo-hanna.seljamaa@ut.ee

Seminari kava:

Tuoretta tutkimusta inkeriläisyydestä
24.10.2022

Suomen Viron-instituutti (Harju 1, Tallinna)

11:00 avaus
Hannele Valkeeniemi, Suomen Viron-instituutti
Taisto-Kalevi Raudalainen, Viron Akateeminen Inkerimaa -seura

11:20 Pakkomuuton ylisukupolviset jäljet: Perhemuistelu ja inkeriläistaustaisten hyvinvointi Virossa ja Suomessa
Elina Turjanmaa, Oulun yliopisto, Perheen erossaolon ylisukupolvinen muistaminen -hanke

12:05 Inkeri ja inkeriläisyys – muistot talteen, arkistot haltuun -yhteistyöhanke (2018-2020)
Maiju Korte, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura

12:35 Karkotus, hajaannus, vastarinta – Inkerinsuomalaisten aikalaiskirjeet ja muistitieto Stalinin ajan Neuvostoliitosta
Anni Reuter, Helsingin yliopisto

Tauko

13:30 Inkerinsuomalaisten menneisyyksien muistaminen ylirajaisesta näkökulmasta
Ulla Savolainen, Helsingin yliopisto, Transnational Memory Cultures of Ingrian Finns: A Comparative Perspective on the Dynamics of Personal and Cultural Remembrance -hanke

14:30 Inkeriläisten yhdistystoiminta Ruotsissa
Nika Potinkara, Helsingin yliopisto

15:00 Inkeriläiset ja Viron vähemmistöpolitiikka
Elo-Hanna Seljamaa, Helsingin yliopisto

Tauko

16:00 Kuinka syntyi kirjani inkeriläisestä äidistäni
Reijo Rautajoki, Itä-Suomen yliopisto, Joensuu

16:30 Tuoreempaa tutkimusta sekä elämäkertakirjallisuutta Virossa (esitys)
Taisto-Kalevi Raudalainen, Viron Akateeminen Inkerimaa -seura

Järjestäjät: 
Taisto-Kalevi Raudalainen, Viron Akateeminen Inkerimaa -seura, pj., taika.rauta@gmail.com
Elo-Hanna Seljamaa, Helsingin yliopisto, Transnational Memory Cultures of Ingrian Finns: A Comparative Perspective on the Dynamics of Personal and Cultural Remembrance -hanke, elo-hanna.seljamaa@ut.ee

Ilmunud on ingerisoome lähiajalugu ja traditsioonilist rõivakultuuri tutvustav teos

Raija Pedak Mostonen: ”Metsäpertin isoäitini perintö”
Toimetaja: Taisto Raudalainen
Keeletoimetaja: Kasperi Hasala
Graafiline disain ja küljendus: Marek Lillemaa
Saara Kirjastus, 2022.
ISBN: 978-9916-9706-5-2

Toimetaja Taisto Raudalainen:
“Kui keegi meist avab vana perealbumi ja jutustab järelpõlvele lugusid oma esivanematest, tegeleb ta juba tahes-tahtmata perepärandi ja -pärimusega. Ja ta ise saab lüliks oma suguvõsaloost.
Aga kui kellelgi on vanade fotode ja nende juurde käivate juttude kõrvale panna saja aasta vanuseid rõivaesemeid ja tekstiile kaasavarakirstust, on ta tõeline õnneseen!
Raija Pedak-Mustonen on kogunud nende kaante vahele oma vanaema hästi säilinud haruldane rõivapärandi. Järvisaare Metsäperttis 1896. aastal sündinud ja kasvanud Helena Tani (abielus Mustonen) oli käsitöömeister, kes lisaks rikkalikult tikitud põlledele, särkidele ja linikutele, andis oma tütretütrele edasi ka teadmisi ning oskusi pärandtehnoloogia vallas. Läbi eheda rõivakultuuri ühinevad vanaema Helena, ema Mari ja autori elulood põlvkondi siduvaks tervikuks.
Autor on teinud Eesti ja Soome rahvamuuseumides ära suure töö, uurides Ingeri eri rahvarühmade rõivakultuuri peensusi. Juba 1990. aastatel süvenes ta Eesti Rahva Muuseumis isurite tikanditesse, 2000. aastate algusest aga tegeles ingerisoomlaste esemetega Soome Rahvusmuuseumis.
Oma suureks õnneks leidis ta muuseumikogudest ka esemeid kunagisest Järvisaari kostüümist. Neid olid muusemisse 1950-ndatel aastatel annetanud ta enda kaugemad sugulased. Visa otsimise tulemusel leidis Raija fotosid ja tikandeid Turu linnas ja Rootsis elavate sugulaste juurest.
Kõige tähtsam aga on see, et Raija perekonnas oli tekstiilipärandit – rätikuid, linikuid, pitse, põllesid, särke ja isegi kangapalakaid – läbi põlvede alal hoitud. See võimaldas Raijal aastakümneid hiljem hakata taastama Järvisaari rõivakomplekti, mis 2019. aastal Soome Rahvarõivanõukogu poolt lõpuks ka ametlikult kinnitati.
Sellega täitus Raija elupõline unistus, et tema savakkost vanaema poolt kantud uhked rõivad leiaksid väärika koha teiste Ingerimaa rühmade riidekomplektide kõrval! Jääb vaid üle soovida, et need saavad nüüd tähelepanu ka noorema põlve seas ja neid kaunilt tikitud rahvarõivaid hakatakse kandma muu hulgas ingerisoomlaste iga-aastastel laulupidudel…”

Teost saab osta Tartu Ingeri majast (Veski 35) hinnaga 45 eurot.

Vastse raamatu esi- ja tagakaas.

Mälestusmissa ingerisoomlaste kalmistul Põllkülas 29. mail 2022

Eesti ingerisoomlased on aastakümneid mälestanud Põllkülas oma lähedasi. Paari viimase aasta jooksul on Põllküla kalmistut korrastatud ja see on muudetud mälestushiieks, kus võib meenutada lahkunuid, ka neid, kelle hauapaigad on kaugel, pika ja raske teekonna taga.

29. mail 2022 kl. 13.00 õnnistatakse Põllküla Mälestushiis selle uuenenud kujul. Mälestusmissa ja kirikliku pühitsuse viivad läbi Tallinna Soome Püha Peetruse koguduse õpetajad Toto Hannele Päiviö ja Markku Päiviö ning organist Ulla Krigul. Kaasa teenib EELK Lääne piiskop Tiit Salumäe.

Esinevad:

  • Segakoor ”Vox Populi” Janne Fridolini dirigeerimisel: esitusele tuleb helilooja Pärt Uusbergi teos „Pyhä pihlaja”, mis on pühendatud Põllkülla maetud lastele
  • Saksofonist Lembit Saarsalu
  • Pärnu Ingerisoomlaste Kultuuriseltsi segakoor

Pärast mälestusmissat Põllküla mälestushiies peetakse traditsiooniline palvehetk Paldiski linnakalmistu ingerisoomlaste mälestusmärgi juures.

Soovi korral palume annetada Põllküla-Paldiski matmispaikade hooldamise jaoks Ingerisoomlaste Tallinna Seltsi kontole EE28 2200 2210 6677 1437; selgituseks ”Annetus, Põllküla Mälestushiis”.

Täpsem teave: soome.eelk.ee ja eestisoomlane.ee.

Soome Suursaatkond
Tallinna Soome Püha Peetruse Kogudus
Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutus
Eesti Ingerisoomlaste Liit
Ingerisoomlaste Tallinna Selts

Põllküla mälestushiis sügisel 2021.