Author Archives: admin

Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi juhatus soovib kõigile liikmetele head vana aasta lõppu ja tegusat uut aastat!

Posted on 31. dets. 2024 | Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi juhatus soovib kõigile liikmetele head vana aasta lõppu ja tegusat uut aastat! kommenteerimine on välja lülitatud

Suur-Rootsi koos idamaakondade jõgede, järvede, teede ning linnadega 550 aasta eest.

Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi juhatus soovib kõigile liikmetele head vana aasta lõppu ja tegusat uut aastat! kommenteerimine on välja lülitatud

Posted in Määratlemata

Seminar “Ingeri identiteedid”

Posted on 19. nov. 2024 | Seminar “Ingeri identiteedid” kommenteerimine on välja lülitatud

23. november, kl 14.00–17.00 RaRa väike maja, Narva mnt 11

Ingerimaa – sellise nimega maal pole kohta kaasaja kaartidel, seda ei tunnista enamik masintõlkeprogramme, noorematele inimestele võib see koguni võõralt kõlada. Mälestus Ingerimaast elab arhiiviallikais, raamatuis ja heliloomingus, veel elab inimesi, kes mäletavad oma Ingeri juuri. Kes elasid Ingerimaal, mida kajastati Rootsi Kuningriigi kaartidel? Kust algab Ingeri kaasajal? Kuidas kirjeldada maad, mis asub meeles ja hinges? Need on küsimused, millele püütakse vastata järgnevates ettekannetes. 

Seminari on võimalik järgi vaadata siit: Ingeri identiteedid 23.11.2024

AJAKAVA

14.00–14.05 Avasõnad 

14.05–14.30 Identiteedid 17. sajandi Ingerimaal

Piret Lotman 

14.30–14.55 Memoirs of Ingrian Finns in Finland: Reception and Mnemohistory

Ulla Savolainen 

14.55–15.20 Ingeri kujutluspilt. Põgus vaade ilukirjandusele

Elo Jakobson 

15.20–15.35 Vaheaeg 

15.35–16.00 Finnish Identity in the Early Finnish Literature

Mika Pylsy 

16.00–16.25 Esine-etnografiaa: identiteetti, konteksti, tulkinta

Taisto Raudalainen 

16.25–16.50 Ingerisoomlaste seltsitegevusest Eesti lõimumispoliitika kontekstis

Elo-Hanna Seljamaa 

Seminari korraldavad Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts ja Eesti Rahvusraamatukogu.

Oled oodatud, pääse on prii!

Seminar “Ingeri identiteedid” kommenteerimine on välja lülitatud

Posted in Üritused, Uudised

Tagged , ,

Fotonäituse “Päevapilte küüditamiste kümnenditest” avamine Tartu Tampere Majas

Posted on 18. sept. 2023 | Fotonäituse “Päevapilte küüditamiste kümnenditest” avamine Tartu Tampere Majas kommenteerimine on välja lülitatud

Soomes 2020. aastast tegutseva MTÜ Nouse Inkeri esinaine Helena Miettinen ja Anni Reuter avavad 22. septembril kell 18.00 Tartu Tampere Majas ingerisoomlaste elusaatustest jutustava fotonäituse “Päevapilte küüditamiste kümnenditest”.

Avamisel räägib Anni Reuter (Soome Kirjanduse Selts) oma värskest populaarteaduslikust väljaandest “Suomalaiset Stalinin puhdistuksissa” (Soomlased Stalini repressioonide küüsis, SKS 2023). Seejärel kõneleb Inkeri Sava (Helsingi Ülikool) mäletamise problemaatikast ning laulja ja helilooja Eila Pöllänen (Rootsi) esitab laule, mis on sündinud näitusel eksponeeritud fotode põhjal.

Fotonäituse fookuses on ingerisoomlaste suhtes toime pandud massirepressioonid Stalini aegses Nõukogude Liidus. Osa fotodest pärineb intervjueeritute perealbumitest ja MTÜ Nouse Inkeri arhiivist, osa aga Anni Reuteri värskest monograafiast, mille illustratiivsest materjalist suurem on pärit tema perekonnaarhiivist.

Koostajate vaatenurk on ühtaegu teaduslik ja subjektiivne, sest nende mõlema lähisugulasi saadeti vangilaagrisse või küüditati. Nende seas oli mitmeid, kes kunagi ei naasnud.

Nüüdseks pea sajanditagused läbielamised – massilised küüditamised, rahvustunde maha surumine, identiteedi tühistamine, laste õigusvastane sundevakueerimine ja ümberrahvustamine – see kõik on taas päevakorral tänapäeva Ukrainas.

Lähem info: Taisto Kalevi Raudalainen, taika.rauta@gmail.com

Fotonäituse “Päevapilte küüditamiste kümnenditest” avamine Tartu Tampere Majas kommenteerimine on välja lülitatud

Posted in Üritused, Uudised

Tagged , ,

Kogumiku “Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus” esitlus Rahvusraamatukogus 6. detsembril 2022

Posted on 22. nov. 2022 | Kogumiku “Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus” esitlus Rahvusraamatukogus 6. detsembril 2022 kommenteerimine on välja lülitatud

Teisipäeval, 6. detsembril kell 16.00 toimub rahvusraamatukogu väikeses majas (Narva mnt 11) Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi koostöös valminud artiklikogumiku „Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus“ esitlus.  

Raamatuesitlusel saab kuulda ingeri lüroeepilistel rahvalauludel põhinevaid töötlusi Arvo Survo esituses. 

Palume üritusele registreeruda siin:   

Tegu on uue eelretsenseeritava toimetiste sarja „Ingerimaa mälupaigad“ esimese väljaandega. Kogumiku juhatab sisse Jüri Viikbergi artikkel vadja ja eesti keele seostest. Enn Ernits analüüsib üksikasjalikult loodusnimesid Tartu rahulepingu järel Eestiga liidetud Ingerimaa alal. Kaks artiklit on pühendatud ingeri kultuuriloo säravatele esindajatele: Madis Arukask vaatleb Ingerimaa kirikuõpetaja Arvo Survo eepilisi teoseid ning Miina Pärn viib meid Veljo Tormise Ingerimaale pühendatud kooritsüklite radadele. Elo Jakobson annab ülevaate Eesti Rahvusraamatukogus säilitatavatest Ingeri-teemalistest trükistest.  

Mitu artiklit käsitlevad Ingerimaa põliselanike ajalugu. Piret Lotman kirjutab 17. sajandil Ingerimaaga liidetud Narva elanike saatusest Põhjasõja ajal. Igor Kopõtini uurimuse fookuses on ingeri sõdurite panus Eesti Vabadussõjas. Taisto-Kalevi Raudalaineni artikkel keskendub kahe maailmasõja vahel Eesti alal elanud ingerlaste identiteediprobleemile. Reijo Rautajoki kirjutab ingeri pagulaste saatusest Soomes Teise maailmasõja lõpul. Kaasaega jõuab välja Ergo-Hart Västrik, kes heidab valgust Venemaa territooriumil elavate Ingerimaa põliselanike tänapäevaelule.  

Kogumikku on võimalik kohapeal osta soodushinnaga 10 €. Tasumine ainult sularahas. 

Kogumiku “Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus” esitlus Rahvusraamatukogus 6. detsembril 2022 kommenteerimine on välja lülitatud

Posted in Üritused, Uudised

Tagged , , ,

Soomekeelne seminar uutest Ingeri-teemalistest uuringutest Tallinnas 24. oktoobril 2022

Posted on 28. sept. 2022 | Soomekeelne seminar uutest Ingeri-teemalistest uuringutest Tallinnas 24. oktoobril 2022 kommenteerimine on välja lülitatud

24. oktoobril toimub Tallinnas Soome Instituudis (Harju tn 1) teadusseminar, millel tutvustatakse värskeid Ingeri-teemalisi uurimusi. Seminar algab kell 11 ning töökeeleks on soome keel.

Lähem info:

Taisto-Kalevi Raudalainen, Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi juhatuse esimees, taika.rauta@gmail.com
Elo-Hanna Seljamaa, Helsingi Ülikool, projekti “Memory Cultures of Ingrian Finns: A Comparative Perspective on the Dynamics of Personal and Cultural Remembrance” täitja, elo-hanna.seljamaa@ut.ee

Seminari kava:

Tuoretta tutkimusta inkeriläisyydestä
24.10.2022

Suomen Viron-instituutti (Harju 1, Tallinna)

11:00 avaus
Hannele Valkeeniemi, Suomen Viron-instituutti
Taisto-Kalevi Raudalainen, Viron Akateeminen Inkerimaa -seura

11:20 Pakkomuuton ylisukupolviset jäljet: Perhemuistelu ja inkeriläistaustaisten hyvinvointi Virossa ja Suomessa
Elina Turjanmaa, Oulun yliopisto, Perheen erossaolon ylisukupolvinen muistaminen -hanke

12:05 Inkeri ja inkeriläisyys – muistot talteen, arkistot haltuun -yhteistyöhanke (2018-2020)
Maiju Korte, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura

12:35 Karkotus, hajaannus, vastarinta – Inkerinsuomalaisten aikalaiskirjeet ja muistitieto Stalinin ajan Neuvostoliitosta
Anni Reuter, Helsingin yliopisto

Tauko

13:30 Inkerinsuomalaisten menneisyyksien muistaminen ylirajaisesta näkökulmasta
Ulla Savolainen, Helsingin yliopisto, Transnational Memory Cultures of Ingrian Finns: A Comparative Perspective on the Dynamics of Personal and Cultural Remembrance -hanke

14:30 Inkeriläisten yhdistystoiminta Ruotsissa
Nika Potinkara, Helsingin yliopisto

15:00 Inkeriläiset ja Viron vähemmistöpolitiikka
Elo-Hanna Seljamaa, Helsingin yliopisto

Tauko

16:00 Kuinka syntyi kirjani inkeriläisestä äidistäni
Reijo Rautajoki, Itä-Suomen yliopisto, Joensuu

16:30 Tuoreempaa tutkimusta sekä elämäkertakirjallisuutta Virossa (esitys)
Taisto-Kalevi Raudalainen, Viron Akateeminen Inkerimaa -seura

Järjestäjät: 
Taisto-Kalevi Raudalainen, Viron Akateeminen Inkerimaa -seura, pj., taika.rauta@gmail.com
Elo-Hanna Seljamaa, Helsingin yliopisto, Transnational Memory Cultures of Ingrian Finns: A Comparative Perspective on the Dynamics of Personal and Cultural Remembrance -hanke, elo-hanna.seljamaa@ut.ee

Soomekeelne seminar uutest Ingeri-teemalistest uuringutest Tallinnas 24. oktoobril 2022 kommenteerimine on välja lülitatud

Posted in Määratlemata

Tagged , , ,

Ilmunud on ingerisoome lähiajalugu ja traditsioonilist rõivakultuuri tutvustav teos

Posted on 26. mai 2022 | Ilmunud on ingerisoome lähiajalugu ja traditsioonilist rõivakultuuri tutvustav teos kommenteerimine on välja lülitatud

Raija Pedak Mostonen: ”Metsäpertin isoäitini perintö”
Toimetaja: Taisto Raudalainen
Keeletoimetaja: Kasperi Hasala
Graafiline disain ja küljendus: Marek Lillemaa
Saara Kirjastus, 2022.
ISBN: 978-9916-9706-5-2

Toimetaja Taisto Raudalainen:
“Kui keegi meist avab vana perealbumi ja jutustab järelpõlvele lugusid oma esivanematest, tegeleb ta juba tahes-tahtmata perepärandi ja -pärimusega. Ja ta ise saab lüliks oma suguvõsaloost.
Aga kui kellelgi on vanade fotode ja nende juurde käivate juttude kõrvale panna saja aasta vanuseid rõivaesemeid ja tekstiile kaasavarakirstust, on ta tõeline õnneseen!
Raija Pedak-Mustonen on kogunud nende kaante vahele oma vanaema hästi säilinud haruldane rõivapärandi. Järvisaare Metsäperttis 1896. aastal sündinud ja kasvanud Helena Tani (abielus Mustonen) oli käsitöömeister, kes lisaks rikkalikult tikitud põlledele, särkidele ja linikutele, andis oma tütretütrele edasi ka teadmisi ning oskusi pärandtehnoloogia vallas. Läbi eheda rõivakultuuri ühinevad vanaema Helena, ema Mari ja autori elulood põlvkondi siduvaks tervikuks.
Autor on teinud Eesti ja Soome rahvamuuseumides ära suure töö, uurides Ingeri eri rahvarühmade rõivakultuuri peensusi. Juba 1990. aastatel süvenes ta Eesti Rahva Muuseumis isurite tikanditesse, 2000. aastate algusest aga tegeles ingerisoomlaste esemetega Soome Rahvusmuuseumis.
Oma suureks õnneks leidis ta muuseumikogudest ka esemeid kunagisest Järvisaari kostüümist. Neid olid muusemisse 1950-ndatel aastatel annetanud ta enda kaugemad sugulased. Visa otsimise tulemusel leidis Raija fotosid ja tikandeid Turu linnas ja Rootsis elavate sugulaste juurest.
Kõige tähtsam aga on see, et Raija perekonnas oli tekstiilipärandit – rätikuid, linikuid, pitse, põllesid, särke ja isegi kangapalakaid – läbi põlvede alal hoitud. See võimaldas Raijal aastakümneid hiljem hakata taastama Järvisaari rõivakomplekti, mis 2019. aastal Soome Rahvarõivanõukogu poolt lõpuks ka ametlikult kinnitati.
Sellega täitus Raija elupõline unistus, et tema savakkost vanaema poolt kantud uhked rõivad leiaksid väärika koha teiste Ingerimaa rühmade riidekomplektide kõrval! Jääb vaid üle soovida, et need saavad nüüd tähelepanu ka noorema põlve seas ja neid kaunilt tikitud rahvarõivaid hakatakse kandma muu hulgas ingerisoomlaste iga-aastastel laulupidudel…”

Teost saab osta Tartu Ingeri majast (Veski 35) hinnaga 45 eurot.

Vastse raamatu esi- ja tagakaas.

Ilmunud on ingerisoome lähiajalugu ja traditsioonilist rõivakultuuri tutvustav teos kommenteerimine on välja lülitatud

Posted in Määratlemata

Mälestusmissa ingerisoomlaste kalmistul Põllkülas 29. mail 2022

Posted on 26. mai 2022 | Mälestusmissa ingerisoomlaste kalmistul Põllkülas 29. mail 2022 kommenteerimine on välja lülitatud

Eesti ingerisoomlased on aastakümneid mälestanud Põllkülas oma lähedasi. Paari viimase aasta jooksul on Põllküla kalmistut korrastatud ja see on muudetud mälestushiieks, kus võib meenutada lahkunuid, ka neid, kelle hauapaigad on kaugel, pika ja raske teekonna taga.

29. mail 2022 kl. 13.00 õnnistatakse Põllküla Mälestushiis selle uuenenud kujul. Mälestusmissa ja kirikliku pühitsuse viivad läbi Tallinna Soome Püha Peetruse koguduse õpetajad Toto Hannele Päiviö ja Markku Päiviö ning organist Ulla Krigul. Kaasa teenib EELK Lääne piiskop Tiit Salumäe.

Esinevad:

  • Segakoor ”Vox Populi” Janne Fridolini dirigeerimisel: esitusele tuleb helilooja Pärt Uusbergi teos „Pyhä pihlaja”, mis on pühendatud Põllkülla maetud lastele
  • Saksofonist Lembit Saarsalu
  • Pärnu Ingerisoomlaste Kultuuriseltsi segakoor

Pärast mälestusmissat Põllküla mälestushiies peetakse traditsiooniline palvehetk Paldiski linnakalmistu ingerisoomlaste mälestusmärgi juures.

Soovi korral palume annetada Põllküla-Paldiski matmispaikade hooldamise jaoks Ingerisoomlaste Tallinna Seltsi kontole EE28 2200 2210 6677 1437; selgituseks ”Annetus, Põllküla Mälestushiis”.

Täpsem teave: soome.eelk.ee ja eestisoomlane.ee.

Soome Suursaatkond
Tallinna Soome Püha Peetruse Kogudus
Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutus
Eesti Ingerisoomlaste Liit
Ingerisoomlaste Tallinna Selts

Põllküla mälestushiis sügisel 2021.

Mälestusmissa ingerisoomlaste kalmistul Põllkülas 29. mail 2022 kommenteerimine on välja lülitatud

Posted in Määratlemata

Hõimukuu filmiõhtu “Unustatud rahvaste jälgedes” 26. oktoobril Eesti Rahva Muuseumis

Posted on 7. okt. 2021 | Hõimukuu filmiõhtu “Unustatud rahvaste jälgedes” 26. oktoobril Eesti Rahva Muuseumis kommenteerimine on välja lülitatud

Filmiõhtu toimub Eesti Rahva Muuseumi maailmafilmi saalis (Tartu, Muuseumitee 2, maja A-osa).

Ajakava:

Kell 17.00-17.45: Avatud vestlusring. Vestlusringis kohtuvad filmi toimetaja Ruth Alaküla, laulumatka teinud koori dirigent Endrik Üksvärav ja fennougrist Taisto-Kalevi Raudalainen.

Kell 17.45-18.00: Teepaus

Kell 18.00-19.30: Filmi vaatamine

Filmist: Eesti tippkammerkoor „Collegium Musicale“ ja soome-ugri rahvastega koostööd edendav asutus Fenno-Ugria külastasid kolme aasta jooksul kõiki rahvaid, keda helilooja Veljo Tormis on oma suurteoses „Unustatud rahvad“ muusikaliselt kujutanud, et neile laulda nende endi folkloorile põhinevat muusikat ning neid oma kultuuri elushoidmisel toetada. Režissöör Erle Veber, opraator Meelis Kadastik, toimetaja Ruth Alaküla, 2021. 

Filmiõhtule sissepääs on prii.

Korraldajad: Tartu Ingerisoomlaste Selts koostöös ERM-i ja filmi tegijatega; kontakt Merje Malkki merje.malkki@gmail.com

Kammerkoor Collegium Musicale Luutsas vadjalaste juures
Kammerkoor Collegium Musicale Luutsas vadjalaste juures

Hõimukuu filmiõhtu “Unustatud rahvaste jälgedes” 26. oktoobril Eesti Rahva Muuseumis kommenteerimine on välja lülitatud

Posted in Määratlemata

Seminar ”Ingeri kiriku taassünd 1989-1994” Pärnu Vanalinna koolis 15. augustil 2021

Posted on 26. juuli 2021 | Seminar ”Ingeri kiriku taassünd 1989-1994” Pärnu Vanalinna koolis 15. augustil 2021 kommenteerimine on välja lülitatud

Ingerisoomlased võlgnevad suure osa oma rahvuslikust taassünnist evangeelse luterliku kiriku taastamisele 1970.-1990. aastatel. Selles pikas protsessis on olnud otsustav roll ka Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul.

Neid teemasid käsitletakse ingerisoomlaste XXX juubelilaulupeo raames korraldataval seminaril ”Ingeri kiriku taassünd 1989-1994”, mis toimub Pärnu Vanalinna kooli saalis 15. augustil 2021 algusega kell 11.00.

Seminarile on kutsutud esinema üks ajastu võtmetegelasi, pragune Lääne piiskop Tiit Salumäe.

Peaesinejaks on teoloogiadoktor Antti Luoma, kes on lähemalt vaadelnud Ingeri kiriku saamislugu ning kaitsnud sel teemal hiljuti (2020) ka doktoriväitekirja.

Kaasettekanded on Kristiina Häikiölt, kes peatselt kaitseb Helsingi ülikooli juures väitekirja ingerisoomlaste lähiajaloo alal, ning misjonivaimulik Pasi Hujaselt, kes samuti aktiivselt osales toonastes sündmustes.

Ettekannetele järgneb vestlusring, mida modereerib Eesti Akadeemilise Ingerimaa seltsi juhatuse esimees Taisto Raudalainen.

Seminar ”Ingeri kiriku taassünd 1989-1994” Pärnu Vanalinna koolis 15. augustil 2021 kommenteerimine on välja lülitatud

Posted in Üritused

Tagged , ,

Heinrich Stahli ja Eesti-Ingeris teeninud vaimulike mälestustahvlite pühitsemine Narva Aleksandri kirikus

Posted on 6. okt. 2020 | Heinrich Stahli ja Eesti-Ingeris teeninud vaimulike mälestustahvlite pühitsemine Narva Aleksandri kirikus kommenteerimine on välja lülitatud

Narva Aleksandri kirikus pühitseti 3. oktoobril mälestustahvel eesti kirjakeele alusepanijale Heinrich Stahlile. Mälestustahvli pühitsemisel peetud ettekandes rõhutas ajaloolane Piret Lotman, et kuna Stahl on surnud ja maetud Narvas, aga tema hauapaiga kohta pole mingit teavet, siis on väga õigustatud, et mälestustahvel sai paigaldatud just sellesse kohta.

Teise mälestustahvliga meenutatakse 20. sajandi esimesel poolel Kalliveres ja Narvas tegutsenud evangeelse-luteri kiriku vaimulikke. Luterlikke teenistusi Narva linnas ja nn. Eesti-Ingeri alal asuvas Kallivere külas pidasid aastail 1930-1944 soomlastest pastorid Helle Kalervo Erviö, Reino Ylönen ja sõja ajal jutlustanud organist Aatami Hyrri.

Helle Kalervo Erviö esimene teenistuskoht tsaariaegsel Ingerimaal oli Ida-Ingeri praostkonna Järvisaari-Markkova koguduses. 1930. aastast jätkas ta teenimist Narva soome-rootsi Püha Miikaeli koguduses ja 1931. aastast Eesti-Ingeri Kallivere koguduses. Elas ju toona Rosona, Lauga ja Kullajõe ääres tuhatkond luteriusulist, lsaks Narvas üle pooletuhande linnasoomlase.

Pastor Erviö ja Kullakülast pärit soomekeelse kirjamehe Leander Reijo teeneks tuleb lugeda ka uue Kallivere kiriku ehitamise algatamist. Erviö kaitses ihust ja hingest siinset soomekeelset kirjasõna ja kooliõpetust. Eesti võimud tõlgendasid seda agarat tegevust kohalike eestlaste ja soomlaste vahel lõhe tekitamise püüdena. Teadupärast avaldas Erviö Soome ajalehtedes rea Eesti vähemuspoliitikat kritiseerivaid kirjutisi. Selle tulemusena soovitati Erviöle kas oma Soome kodakondsusest loobuda või ametist hoopis lahkuda. Ta valis 1937. aastal Soome naasmise. Erviö tuli 1940. aastal Eesti-Ingerisse siiski tagasi. Sel Eesti Vabariigi annekteerimise aastal Erviö vangistati juba punavõimu poolt ning mõisteti esialgu surma. Surmaotsus vaadati siiski hiljem ümber ning vaimulik saadeti järjekordselt välja Soome Vabariiki.

Õpetaja Reino Ylönen teenis ülalnimetatud kogudusi 1938. aastast kuni 1940. aastani. Tema üheks suureks teeneks on sadade ingerisoomlastest sõjaorbude ära toomine Poola (endise Ida-Preisi) aladelt 1943. aasta juulis. 1944. aastal oli Ylönen üks neid välipastoreid, kes aitasid läbi viia mastaapset tsiviilelanikkonna evakuatsiooni läheneva rinde eest.
Ylönen tegutses ka ingerisoomlastest koosnenud Erillis-Pataljoona-6 välipastorina rindel ja selle lähistel. Tema teeneks võib lugeda Eesti-Ingeri seltsi lipu, Kallivere kirikuvara ja 1642. aastal trükitud ning Kuninganna Kristiina poolt Narva Püha Miikaeli kogudusele kingitud nn. Agricola-piibli päästmist 1944. aastal.

Aatami Hyrri pidas peamiselt organisti ametit, ent sõja ajal, mil kirikuõpetajaid nappis, ta ka jutlustas ning jagas sakramente. Selles toetas teda perekondlik vabakiriklik taust. Hiljem Soomes elades, jätkas Aatami Hyrri aktiivset tegevust ingerisoomlaste hüvanguks.

Mälestustahvlite õnnistamise eel esines segakoor Vox Populi (dirigent Janne Fridolin) Veljo Tormise kooriteostest koosnenud kavaga. Piduliku sündmuse lõpuks tuli esitamisele Taisto-Kalevi Raudalaise sõnadele kirjutatud Pärt Uusbergi kooriteos “Pyhä Pihlaja”, mis valmis möödunud aastal ingerisoomlastest sõjaohvrite mälestamiseks ja kanti esmakordselt ette Arvo Pärdi Keskuses Laulasmaal.

Pidulikust kontserdist ja mälestustahvlite pühitsemisest on valmimas salvestus, mille montaaži on võimalik näha Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse koduleheküljel.

Pildgalerii sündmusest.

Heinrich Stahli ja Eesti-Ingeris teeninud vaimulike mälestustahvlite pühitsemine Narva Aleksandri kirikus kommenteerimine on välja lülitatud

Posted in Üritused, Uudised

Tagged