Category Archives: Määratlemata

Soomekeelne seminar uutest Ingeri-teemalistest uuringutest Tallinnas 24. oktoobril 2022

24. oktoobril toimub Tallinnas Soome Instituudis (Harju tn 1) teadusseminar, millel tutvustatakse värskeid Ingeri-teemalisi uurimusi. Seminar algab kell 11 ning töökeeleks on soome keel.

Lähem info:

Taisto-Kalevi Raudalainen, Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi juhatuse esimees, taika.rauta@gmail.com
Elo-Hanna Seljamaa, Helsingi Ülikool, projekti “Memory Cultures of Ingrian Finns: A Comparative Perspective on the Dynamics of Personal and Cultural Remembrance” täitja, elo-hanna.seljamaa@ut.ee

Seminari kava:

Tuoretta tutkimusta inkeriläisyydestä
24.10.2022

Suomen Viron-instituutti (Harju 1, Tallinna)

11:00 avaus
Hannele Valkeeniemi, Suomen Viron-instituutti
Taisto-Kalevi Raudalainen, Viron Akateeminen Inkerimaa -seura

11:20 Pakkomuuton ylisukupolviset jäljet: Perhemuistelu ja inkeriläistaustaisten hyvinvointi Virossa ja Suomessa
Elina Turjanmaa, Oulun yliopisto, Perheen erossaolon ylisukupolvinen muistaminen -hanke

12:05 Inkeri ja inkeriläisyys – muistot talteen, arkistot haltuun -yhteistyöhanke (2018-2020)
Maiju Korte, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura

12:35 Karkotus, hajaannus, vastarinta – Inkerinsuomalaisten aikalaiskirjeet ja muistitieto Stalinin ajan Neuvostoliitosta
Anni Reuter, Helsingin yliopisto

Tauko

13:30 Inkerinsuomalaisten menneisyyksien muistaminen ylirajaisesta näkökulmasta
Ulla Savolainen, Helsingin yliopisto, Transnational Memory Cultures of Ingrian Finns: A Comparative Perspective on the Dynamics of Personal and Cultural Remembrance -hanke

14:30 Inkeriläisten yhdistystoiminta Ruotsissa
Nika Potinkara, Helsingin yliopisto

15:00 Inkeriläiset ja Viron vähemmistöpolitiikka
Elo-Hanna Seljamaa, Helsingin yliopisto

Tauko

16:00 Kuinka syntyi kirjani inkeriläisestä äidistäni
Reijo Rautajoki, Itä-Suomen yliopisto, Joensuu

16:30 Tuoreempaa tutkimusta sekä elämäkertakirjallisuutta Virossa (esitys)
Taisto-Kalevi Raudalainen, Viron Akateeminen Inkerimaa -seura

Järjestäjät: 
Taisto-Kalevi Raudalainen, Viron Akateeminen Inkerimaa -seura, pj., taika.rauta@gmail.com
Elo-Hanna Seljamaa, Helsingin yliopisto, Transnational Memory Cultures of Ingrian Finns: A Comparative Perspective on the Dynamics of Personal and Cultural Remembrance -hanke, elo-hanna.seljamaa@ut.ee

Ilmunud on ingerisoome lähiajalugu ja traditsioonilist rõivakultuuri tutvustav teos

Raija Pedak Mostonen: ”Metsäpertin isoäitini perintö”
Toimetaja: Taisto Raudalainen
Keeletoimetaja: Kasperi Hasala
Graafiline disain ja küljendus: Marek Lillemaa
Saara Kirjastus, 2022.
ISBN: 978-9916-9706-5-2

Toimetaja Taisto Raudalainen:
“Kui keegi meist avab vana perealbumi ja jutustab järelpõlvele lugusid oma esivanematest, tegeleb ta juba tahes-tahtmata perepärandi ja -pärimusega. Ja ta ise saab lüliks oma suguvõsaloost.
Aga kui kellelgi on vanade fotode ja nende juurde käivate juttude kõrvale panna saja aasta vanuseid rõivaesemeid ja tekstiile kaasavarakirstust, on ta tõeline õnneseen!
Raija Pedak-Mustonen on kogunud nende kaante vahele oma vanaema hästi säilinud haruldane rõivapärandi. Järvisaare Metsäperttis 1896. aastal sündinud ja kasvanud Helena Tani (abielus Mustonen) oli käsitöömeister, kes lisaks rikkalikult tikitud põlledele, särkidele ja linikutele, andis oma tütretütrele edasi ka teadmisi ning oskusi pärandtehnoloogia vallas. Läbi eheda rõivakultuuri ühinevad vanaema Helena, ema Mari ja autori elulood põlvkondi siduvaks tervikuks.
Autor on teinud Eesti ja Soome rahvamuuseumides ära suure töö, uurides Ingeri eri rahvarühmade rõivakultuuri peensusi. Juba 1990. aastatel süvenes ta Eesti Rahva Muuseumis isurite tikanditesse, 2000. aastate algusest aga tegeles ingerisoomlaste esemetega Soome Rahvusmuuseumis.
Oma suureks õnneks leidis ta muuseumikogudest ka esemeid kunagisest Järvisaari kostüümist. Neid olid muusemisse 1950-ndatel aastatel annetanud ta enda kaugemad sugulased. Visa otsimise tulemusel leidis Raija fotosid ja tikandeid Turu linnas ja Rootsis elavate sugulaste juurest.
Kõige tähtsam aga on see, et Raija perekonnas oli tekstiilipärandit – rätikuid, linikuid, pitse, põllesid, särke ja isegi kangapalakaid – läbi põlvede alal hoitud. See võimaldas Raijal aastakümneid hiljem hakata taastama Järvisaari rõivakomplekti, mis 2019. aastal Soome Rahvarõivanõukogu poolt lõpuks ka ametlikult kinnitati.
Sellega täitus Raija elupõline unistus, et tema savakkost vanaema poolt kantud uhked rõivad leiaksid väärika koha teiste Ingerimaa rühmade riidekomplektide kõrval! Jääb vaid üle soovida, et need saavad nüüd tähelepanu ka noorema põlve seas ja neid kaunilt tikitud rahvarõivaid hakatakse kandma muu hulgas ingerisoomlaste iga-aastastel laulupidudel…”

Teost saab osta Tartu Ingeri majast (Veski 35) hinnaga 45 eurot.

Vastse raamatu esi- ja tagakaas.

Mälestusmissa ingerisoomlaste kalmistul Põllkülas 29. mail 2022

Eesti ingerisoomlased on aastakümneid mälestanud Põllkülas oma lähedasi. Paari viimase aasta jooksul on Põllküla kalmistut korrastatud ja see on muudetud mälestushiieks, kus võib meenutada lahkunuid, ka neid, kelle hauapaigad on kaugel, pika ja raske teekonna taga.

29. mail 2022 kl. 13.00 õnnistatakse Põllküla Mälestushiis selle uuenenud kujul. Mälestusmissa ja kirikliku pühitsuse viivad läbi Tallinna Soome Püha Peetruse koguduse õpetajad Toto Hannele Päiviö ja Markku Päiviö ning organist Ulla Krigul. Kaasa teenib EELK Lääne piiskop Tiit Salumäe.

Esinevad:

  • Segakoor ”Vox Populi” Janne Fridolini dirigeerimisel: esitusele tuleb helilooja Pärt Uusbergi teos „Pyhä pihlaja”, mis on pühendatud Põllkülla maetud lastele
  • Saksofonist Lembit Saarsalu
  • Pärnu Ingerisoomlaste Kultuuriseltsi segakoor

Pärast mälestusmissat Põllküla mälestushiies peetakse traditsiooniline palvehetk Paldiski linnakalmistu ingerisoomlaste mälestusmärgi juures.

Soovi korral palume annetada Põllküla-Paldiski matmispaikade hooldamise jaoks Ingerisoomlaste Tallinna Seltsi kontole EE28 2200 2210 6677 1437; selgituseks ”Annetus, Põllküla Mälestushiis”.

Täpsem teave: soome.eelk.ee ja eestisoomlane.ee.

Soome Suursaatkond
Tallinna Soome Püha Peetruse Kogudus
Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutus
Eesti Ingerisoomlaste Liit
Ingerisoomlaste Tallinna Selts

Põllküla mälestushiis sügisel 2021.

Hõimukuu filmiõhtu “Unustatud rahvaste jälgedes” 26. oktoobril Eesti Rahva Muuseumis

Filmiõhtu toimub Eesti Rahva Muuseumi maailmafilmi saalis (Tartu, Muuseumitee 2, maja A-osa).

Ajakava:

Kell 17.00-17.45: Avatud vestlusring. Vestlusringis kohtuvad filmi toimetaja Ruth Alaküla, laulumatka teinud koori dirigent Endrik Üksvärav ja fennougrist Taisto-Kalevi Raudalainen.

Kell 17.45-18.00: Teepaus

Kell 18.00-19.30: Filmi vaatamine

Filmist: Eesti tippkammerkoor „Collegium Musicale“ ja soome-ugri rahvastega koostööd edendav asutus Fenno-Ugria külastasid kolme aasta jooksul kõiki rahvaid, keda helilooja Veljo Tormis on oma suurteoses „Unustatud rahvad“ muusikaliselt kujutanud, et neile laulda nende endi folkloorile põhinevat muusikat ning neid oma kultuuri elushoidmisel toetada. Režissöör Erle Veber, opraator Meelis Kadastik, toimetaja Ruth Alaküla, 2021. 

Filmiõhtule sissepääs on prii.

Korraldajad: Tartu Ingerisoomlaste Selts koostöös ERM-i ja filmi tegijatega; kontakt Merje Malkki merje.malkki@gmail.com

Kammerkoor Collegium Musicale Luutsas vadjalaste juures
Kammerkoor Collegium Musicale Luutsas vadjalaste juures

Eesti-Ingeri 100 pidulik tähistamine 3. oktoobril 2020 Narvas

Eesti ingerisoomlastel on soov tähistada väärikalt ja pidulikult Eesti-Ingeri maa-ala liitmist Eesti Vabariigiga mälestustahvli avamisega Aleksandri Suurkiriku 2. korruse torninäituse juures ja selle juurde kuuluva asjakohase kontserdiga. Lisaks Eesti-Ingeri Kallivere kirikus aastail 1920-1940 teeninud vaimulike mälestustahvlile avatakse ürituse raames Aleksandri Suurkiriku torni 4. korrusele Heinrich Stahli mälestusplaat.

Kirikusse on mälestustahvlite õnnistamisele lisaks seltside laulukoorile kutsunud esinema Vox Populi segakoor Pärt Uusbergi poolt ingerisoomlastele kirjutatud kooriteosega “Pyhä Pihlaja”.

Päevakava:

11.15 Saabumine Aleksandri Suurkiriku juurde ja saabumiskohv kirikus

12.00 Pidulik sündmus kirikus
– Taisto-Kalevi Raudalaise sissejuhatav sõnavõtt Eesti-Ingeris teeninud vaimulikest ja Madis Tuuderi lühiettekanne Eesti-Ingeri ajaloost
– Eesti-Ingeris teeninud vaimulike mälestusplaadi õnnistamine
– Narva ingerisoome seltsi laulukoori esinemine
– Szilard Tóthi sissejuhatav sõnavõtt Heinrich Stahlist ja Piret Lotmani lühiettekanne Heinrich Stahli rollist kultuuri- ja kirikuloos
– Heinrich Stahli mälestustahvli õnnistamine
– Segakoor Vox Populi (dir. Janne Fridolin) kontsert

13.15 Sündmusel osalejad jagunevad rühmadeks ja käivad kordamööda pühitsetud tahvlitega tutvumas. Ligipääs korrustele on treppide kaudu ja liftiga.

14.00 Suupisted ingerisoomlaste Kreenholmi seltsimajas

14.30 Kontsert ja lühidad sõnavõtud sealsamas
– Ansambel Suprjadki laulab ja tantsib
– Ansambel Väike Hellero esitab Eesti-Ingeri laulikute repertuaari
– Tuule Kann esitab Teppo Repo repertuaari

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse kultuurinõukogu esimees, tel. 509 8192, epost: taika.rauta@gmail.com