Category Archives: Üritused

Seminar ”Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus” Eesti Rahvusraamatukogus 2. oktoobril 2019

Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsiga korraldab 2. oktoobril Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis seminari “Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus”.

Ajalooline Ingerimaa on tasahilju kadumas suulise mälu maastikelt. Seda enam omandab kaalu mäluasutuste arhiividesse talletatu. See tohutu ainestik võib parimal juhul saada ka osaks uudsel viisil avalduvast kultuurilisest identiteedist.
Seminari “Ingerimaa mälupaigad” eesmärgiks on tuua kokku inimesi, kellele Ingeri on lähedane kas uurimisteemana või kultuurilise kogemusena.

Seminar algab kell 12:30 Rahvusraamatukogus leiduvate Ingrica‘t sisaldavate trükiste väljapaneku avamisega, millele järgnevad ettekanded:

Enn Küng (Tartu Ülikool) Ingerimaa arhiiviallikatest
Elo Jakobson (Rahvusraamatukogu) Ingerimaad käsitlevatest trükistest Rahvusraamatukogus
Piret Lotman (Rahvusraamatukogu) “Pisarad olid meie ainuke söök ja jook” – Põhjasõja ajal Narvast küüditatute saatusest
Enn Ernits (Eesti Maaülikool) Vadja kohanimede struktuurist ja algupärast

Kohvipaus kell 14:30. Ettekanded jätkuvad kell 14:45

Miina Pärn (kammerkoor Collegium Musicale) Veljo Tormise tuules ingerisoome laulude radadel
Madis Tuuder (Narva Linnavalitsus) Eesti-Ingeri haridusolud, kirikuelu ja logistilised probleemid
Madis Arukask (Tartu Ülikool) Ingerimaa rahvarühmade ajalugu Arvo Survo eepilises loomingus
Taisto Raudalainen (Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsus) Eesti koorimuusikute Aleksander Saebelman-Kunileiu ja Gustav Evert Mesiäise seostest Kolppana õpetajate seminariga Ingerimaal

Seminari lõppedes esineb kell 17:00 Rahvusraamatukogu fuajees segakoor Vox Populi Tormise-kavaga.

Seminar on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine.

Lisainformatsioon: Taisto Raudalainen, taika.rauta@gmail.com, tel. 5199 1427.

Seminar “Ingerisoomlased täna ja homme: 75 aastat ingerisoomlaste evakuatsioonist Soome” Helsingis 5. oktoobril 2019

Ingerisoomlaste rahvusvaheline kogukond peab oma rahvusrühma Soome saabumise 75. aastapäeva 5. oktoobril 2019 Helsingis Finlandia-talos.

Aastatel 1943–1944 evakueeriti sõja jalust Soome Vabariiki 63 000 ingerlast. Nad toodi Paldiski ja Hanko sadamate kaudu ära Leningradi rinde eest. Soome president Risto Ryti avaldas täielikku toetust sõjapõgenike äratoomisele, nimetades päästeoperatsioonide ülemaks Helsingi tehnikakõrgkooli hüdroloogiaprofessori Pentti Kaitera.

Juba 1944. aasta sügisel nõudis Nõukogude Liit, viidates vaherahu 10. paragrahvile, ingerisoomlaste repatrieerumist. Väga suur osa ingerisoomlasi naasis vabatahtlikult, paljude suhtes rakendati aga sunnimeetodeid ja ähvardusi. Ent sugugi kõik ei pöördunud tagasi. Soome jäi neist üle 8000 inimese, kellest omakorda pooled pagesid edasi Rootsi, sest kardeti Nõukogude Liitu sundtagastamist.

President Paasikivi ja president Kekkonen kehtestasid välispoliitisest olukorrast johtuvalt vaikimispoliitika kõike ingerisoomlasi puudutava suhtes. Selline olukord kestis koguni neli aastakümmet! 1990. aasta aprillis kutsus president Mauno Koivisto ingerisoomlased Soome ”tagasipöördumisseaduse” alusel, võrdsustades nad Soome kodanikega. See otsus on toonud Soome pea 35 000 ingerisoomlast erinevatest endise Nõukogude Liidu piirkondadest.

Tänapäeval on ingerisoomlased Soomet ja Eestit tihedalt siduv rahvarühm. Nende lugu moodustab osa kahe maa ühisest ajaloost, ühe samba tõelises Soome Sillas. Ingerisoome juured on ju kaasajal vähemalt 100 000 inimesel Soomes, Eestis, Venemaal ja Rootsis.

Ingeri päeval (5. oktoobril) Helsingis toimuva seminari ja sellele järgneva piduliku koosviibimise korraldab Soome Akadeemiline Ingeri Selts. Korraldustöös on kaasa aidanud Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts. Osalema on oodatud Eesti, Vene ja Rootsi Ingeri liitude esindajaid.

Ingeri päeva (5.10.) kava:

12.00–12.30 Finlandia-talo ees heisatakse 100-aastane Ingeri lipp

13.00–17.00 Seminar “Ingerisoomlased täna ja homme: 75 aastat ingerisoomlaste evakuatsioonist Soome” Finlandia-talos

13.00 75 aastat Ingerisoomlaste saabumisest Soome – Reijo Rautajoki, PhD (SAIS-i juhatuse esimees)

13.15 Ingerisoomlased arhiiviainestikes – Jussi Nuorteva, PhD (Soome Rahvusarhiivi juhataja)

13.45 Noore ingerisoomlasena moodsas maailmas – Lea Pakkanen, MA (toimetaja, sotsiaal- ja kultuuriantropoloog)

14.15 Ingerisoomlus ja tänapeva Ingerimaa – Wladimir Kokko, MA (Peterburi Ingeri Liit)

14.45 Kohvipaus

15.15 Ingerisoomlasi puudutavad arhiiviainestikud kogukondlikku kasutusse! – Taisto-Kalevi Raudalainen, MA (EAIS-i juhatuse esimees)

15.45 Kuumi küsimusi külma sõja lõpetuseks – Kristiina Häikiö, MA (Helsingi ülikooli riigiteaduste doktorant)

16.15 Ingeri kultuuripärandi väärtustamisest – Toivo Flink, PhD (Siirtolaisuusinstituutti teadur)

16.45 Lõpuväitlus

19.00–23.30 Pidulik vastuvõtt Ostrobotnia korporatsioonimajas 

19.00 Saabumine

19.15 Reijo Rautajoki tervitus

19.30 Õhtusöök

20.30 Piduliku kõne peab prof. Maria Lähteenmäki Ida-Soome ülikoolist

Esineb ansambel Mesimarjat; luuletusi loeb Toivo Flink

 

Registreerumine seminarile ja sellele järgnevale pidulikule vastuvõtule: www.sais.fi

Peakorraldaja ja lisateave: Soome Akadeemiline Ingeri Selts (SAIS), www.sais.fi

Seminar ”75 aastat ingerisoomlaste päästeoperatsioonist” Arvo Pärdi Keskuses Laulasmaal 20. juulil 2019

Seminaari “75 vuotta inkerinsuomalaisten pelastusoperaatiosta” 20. heinäkuuta 2019 Arvo Pärt -keskuksessa Laulasmaalla

14.30 Seminari pidulik avamine Pärt Uusbergi koorilauluga “Pyhä pihlaja”, esitab segakoor Vox Populi Janne Fridolini juhatusel / Seminaarin juhlalliset avajaiset, Pärt Uusbergin kuorolaulun ”Pyhä Pihlaja” ensiesitys, sekakuoro ”Vox Populi”, johtaa Janne Fridolin

14.45 Avasõnad / Alustava puheenvuoro (Taisto Raudalainen)

Soome sursaatkonna ja Lääne-Harju valla esindajate kõned / Suomen Suurlähetystön ja Lääne-Harjun kunnan edustajien puheenvuorot

Arvo Pärt, Alleluia Tropus, sekakoor ”Vox Populi” esituses

Ettekanded / Esitelmät:

Reijo Rautajoki (Helsinki / Joensuu) Mahavaikitud laagrid: Ingerimaa sõjapõgenikud Soomes 1943–1944 / Vaietut leirit: Inkerinmaan sotapakolaiset Suomessa 1943–1944

Argo Kuusik (Tallinn, Eesti Mälu Instituut) Oudovamaa eestlaste evakueerimine Peipsitagusest 1944: Ajastu üldpilt / Outovan virolaisten evakuaatio-operaatio Peippusjärven itärannalta

Arnold Lindgren (Paldiski, Suur-Pakri) Mälestusi pakrirootslaste ja ingerisoomlaste evakueerimisest / Muistoja Viron rannikkoruotsalaisten ja inkerinsuomalaisten evakuaatiotoimista

Hanno Ojalo (Tallinn, Eesti Rahvusraamatukogu) Sõrulased sõja jalus 1944–1945 / Sõrven niemimaan virolaiset sodan jaloissa 1944–1945

Taisto-Kalevi Raudalainen (Tallinn, Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts) 75 aasta taguste sündmuste sõnastamine mälestuskividel / 75 vuoden takaiset tapahtumat muistokivissä

16.30 Koosviibimine ja suupisted Arvo Pärdi Keskuse aias / Kahvitarjoilu Arvo Pärt -keskuksen pihassa

Sõjapõgenikud Paldiskis 1943. aasta varakevadel.

Sõjapõgenikud Paldiskis 1943. aasta varakevadel.

 

Einar Värä ettekanne 1910. aasta eesti, soome ja ingerisoome laulupidudest 26. aprillil 2019

Sihtasutuse Innove õppekava- ja metoodikaagentuuri nõunik Einar Värä peab 26. aprillil Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande „Vabaduse teema 1910. aasta laulupidudele pühendatud Soome ja Eesti ajakirjandusmaterjalides“. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) saalis algusega kell 17.00.

Ettekande tutvustus:

2019. aastal tähistatakse Eestis üldlaulupidude traditsiooni 150. aastapäeva. Laulupidudel on olnud oluline osa nii eestlaste, soomlaste kui ka ingerisoomlaste rahvusliku eneseteadvuse ja vabaduspürgimuste kujunemisel.

1910. aastal toimus Tallinnas Tallinna III ehk Eesti VII üldlaulupidu, mis oli viimane enne Eesti iseseisvumist. Samal aastal toimus Terijoel Soome laulu-, muusika- ja spordipidu, mis pälvis suurt ülesoomelist tähelepanu. Peaaegu samal ajal leidis aga Kelttos aset ingerisoomlaste V laulu-, muusika- ja spordipidu. 

Laulupidudega seoses tõstatus nii Soome kui Eesti ajakirjanduses üsna teravalt eestlaste ja soomlaste vabaduse temaatika. Kuidas aga mõisteti tollal sõna „vabadus“?

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Einar Värä perega.

Viktor Pajuneni ettekanne ingerisoomlastest Rootsis 12. aprillil 2019

Rootsi Ingeri Liidu sekretär ja ajalehe Ingria toimetaja Viktor Pajunen peab 12. aprillil Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Rootsi ingerisoomlased: ajalugu ja tänapäev”. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) saalis algusega kell 17.00. 

Ettekandes peatutakse järgmistel teemadel:

1) Miks elab ingerisoomlasi Rootsi Kuningriigis? Miks põgeneti Teise maailmasõja lõppedes Soomest edasi Rootsi?

2) Kuidas võeti ingerisoomlasi vastu uuel kodumaal: uus maa, uus kodu, uus keel. Tööotsingud ja läbisaamine rootslastega.

3) Ingerisoome ühenduste ja seltside asutamine. Omakultuuri säilitamine ja kohanemine uue komberuumiga.

4) Ingerisoomlaste lõplik integreerumine Rootsi ühiskonda ja elu tänapäeval. Ingeri rahvakillu tulevikust Rootsis.

Viktor Pajunen iseendast: „Olen sündinud ühe Rootsi metsaküla popsikohas 1949. aastal. Minu mõlemad vanemad olid Ingerimaa sõjapõgenikud, kes pagesid Rootsi, kui Soome salapolitsei Valpo kuulutas isa 1945. augustis tagaotsitavaks. Praegu olen Rootsi Ingeri Liidu sekretär ja Ingria-lehe toimetaja.“

Pärast Viktor Pajuse ettekannet vaatame Anneli Kustfelti värsket dokumentaalfilmi „Det hände i Ingermanland / Se tapahtui Inkerinmaalla“ (Sveriges TV, 2018, 58 min).  Filmil on soomekeelsed subtiitrid. 

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalainen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Viktor Pajunen Uusikonnu külas 2013. aastal.

VII Mikael Agricola päeva konverents 5.–6. aprillil 2019 TÜ Narva Kolledžis

Soome keele päeva e. Agricola-päeva tähistatakse Narvas traditsiooniliselt esimese soomekeelse aabitsa ja katekismuse autori ning Uue Testamendi tõlkija Mikael Agricola surmapäeval 9. aprillil. Sel puhul korraldatakse Tartu Ülikooli Narva Kolledžis juba seitsmendat korda rahvusvaheline Mikael Agricola päeva konverents, mis tänavu toimub 5.-6. aprillil.

Konverentsile on oodatud ettekanded teemadel:
– Mikael Agricola ja Elias Lönnroti pärand
– soome keele ja kultuuri õpetamise aktuaalsed küsimused
– soome-ugri kirjakeelte ajalugu ja tänapäev
– soome-ugri (väike)keelte väljavaated ja revitaliseerimine
– Ida-Virumaa ja Ingerimaa vähemuskeelte saatus ja staatus
– soome-ugri keelte sotsiolingvistiline olukord laiemalt
– keelemaastiku uurimise aktuaalsed probleemid
– võrdlev ja ajalooline keeleteadus

Konverentsi töökeelteks on eesti, soome, vene ja inglise keel. Konverentsi ettekanded ilmuvad Udmurdi Riikliku Ülikooli eelretsenseeritavas ajakirjas “Yearbook of Finno-Ugric Studies”, mille klassifikaatoriks on 1.2. Lisaks Narva kolledži sarjas “Studia humaniora et paedagogica collegii Narovensis”.

Palume esitada ettekande kokkuvõtte registreerimisankeedil (1500-2500 tähemärki) 08.02.2019. Slaidiprogrammi või jaotusmaterjalid vamistada võimaluse korral ette mitte esinemiskeeles. Esitamise tähtaeg on 01.04.2019

Konverentsi korraldab Tartu Ülikooli Narva Kolledž. Kaaskorraldajad: Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts, Narva Ingerisoomlaste Selts, Soome Suursaatkond (Tallinn), ajakirja Yearbook of Finno-Ugric Studies toimetus (Iževsk)

Korraldustoimkond: Szilárd Tóth (toimkonna esimees, TÜNK / TLÜ), Heinike Heinsoo (TÜ), Helle Kuldsepp (Narva Kesklinna Gümnaasium / Narva Ingerisoomlaste Selts), Sergei Mõznikov (Vene TA Slavistika Instituut, Moskva / A. I. Herzeni nimeline Venemaa Pedagoogikaülikool), Alexandra Rodionova (Vene TA Karjala uurimuskeskus), Evar Saar (Võru Instituut).

Toimumiskoht: Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Raekoja plats 2, 20307 Narva & Hotell Inger, Puškini 28, 20306 Narva

Konverentsi kava vt http://portaal.eki.ee/koik-syndmused/details/330.html

Konverentsi raames toimub Narva ingerisoome koori “Iloiset Ystävät” kontsert ja raamatuesitlus: Vepsa eepos Virantanaz. Autor: Nina Zaitseva. Tõlkinud, kommenteerinud ja saatesõna kirjutanud Madis Arukask

Lähem info: Szilard Tibor Toth, conference.narva@ut.ee, telefon: (+372) 740 1919

Igor Kopõtini ettekanne Ingeri polgust Eesti Vabadussõjas 22. veebruaril 2019

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sõjaajaloo lektor Igor Kopõtin peab 22. veebruaril Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Ingeri polk (rügement) Eesti Vabadussõjas”. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) saalis algusega kell 17.00.

Eelseisev ettekanne keskendub Ingeri rahvusliku väeosa lühikesele, kuid keerulisele ajaloole, näidates selle rolli Eesti väejuhatuse plaanides Vabadussõja ajal. 

Eesti sõjaväes loodi Vabadussõja ajal mitmed rahvusüksused, mis koosnesid vähemusrahvustest või välismaalastest. Üheks selliseks väeosaks oli Ingeri polk (rügement), mis koosnes suurelt osalt ingerisoomlastest. Väeosa loomine oli seotud ühest küljest ingerisoomlaste püüdega saavutada ulatuslikku autonoomia, kuid teisest küljest sobitus ka Eesti rahvaväe ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri strateegilise kontseptsiooniga aktiivsest kaitsesõjast. Selle juhtmõte oli lahingutegevuse raskuse viimine väljaspoole Eesti piire, kusjuures põhirolli pidid täitma Eesti Vabariigi liitlased ja rahvaväe mitte-eestlastest formeeritud rahvusüksused. Eesti regulaararmee sõdurite motivatsioon sõdida väljapool etnilist territooriumi, k.a. Venemaal oli äärmiselt madal. 

Juba mais 1919. aastal sattus Eesti abiga formeeritud ja relvastatud Ingeri väeosa väga teravasse konflikti Vene valgekaartlastega, mistõttu pidi oma tegevuse ajutiselt lõpetama. Suve lõpus formeeriti armeede vahelise kokkuleppe alusel Ingeri polk uuesti ja ta osales Vene valgete Loodearmee sügispealetungis Eesti väeosa staatuses. 

Vaatamata sellele, et ingerlased olid rindel vahetpidamata alates pealetungi algusest kuni vaherahu sõlmimiseni ning kandsid raskeid kaotusi, ei saanud nad Eesti väejuhatuse tunnustust.

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalainen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Ingeri rügemendis teeninute aumärk 1930. aastatel. (J. Laidoneri muuseum)

Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi üldkoosolek 7. detsembril 2018 Eesti Rahva Muuseumis

Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi üldkoosolek toimub 7. detsembril 2018 algusega kell 18 Eesti Rahva Muuseumi Aliise Moora audtooriumis (Tartu, Muuseumi tee 2, A-sissepääs).

Üldkoosoleku päevakord:
1. Ülevaade seltsi 2017.a. ja 2018.a. tegevusest.
2. Ülevaade seltsi 2017.a. ja 2018.a. majandustegevusest.
3. Seltsi tegevus- ja majandusaasta aruannete kinnitamine.
4. Seltsi juhatuse valimine järgmiseks kolmeks aastaks.
5. Seltsi 2019.a. liikmemaksu suuruse arutelu ja kinnitamine.
6. Seltsi 2019.a. tegevusekava arutelu.
7. Kohapeal algatatud küsimused.

NB! Kui teil pole võimalik üldkoosolekule tulla, siis palun vormistage kirjalik volitus mõne seltsiliikme nimele, kes üldkoosolekul osaleb. Paberkandjal esitatud volitus peab olema allkirjastatud; e-postiga saadetud volitusele lisage palun digiallkiri.

Lähem info: Ergo-Hart Västrik, EAIS-i juhatuse liige, e-post ergo-hart.vastrik@ut.ee, tel. 5553 8703.

 

Taisto-Kalevi Raudalaise ettekanne esimeste ingerisoomlaste seltside loomisest Eesti Rahva Muuseumis 7. detsembril 2018

Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalainen peab 7. detsembril kell 17.00 seltsi kõnekoosolekul ettekande „Esimeste ingerisoomlaste seltside loomisest Eesti Vabariigis 1921–1925“. Erandkorras Eesti Rahva Muuseumis (Aliise Moora auditooriumis) peetaval kõnekoosolekul esitletakse ka vastset Fenno-Ugria Asutuse aastaraamatut „Soome-ugri sõlmed“, mis sisaldab mh. mitut Ingerimaa teemalist kirjutist.

Taisto-Kalevi Raudalaise ettekande tutvustus:

Admiral Johann Pitka – kes oli olnud nn. Ingerimaa operatsioonide läbiviijaks ja Lääne-Ingeri rügemendi formeerijaks – patronaaži all üritati esimest ingerisoomlaste seltsi luua juba 1921. aasta lõpul. Selle põhikirjaline ülesanne oli toetada uuel asukohamaal neid rügemendi võitlejaid, kes olid jäänud Eestisse pärast üksuse demobiliseerimist. Seda seltsi siiski kunagi ei rajatud, sest Eesti Vabariigi siseministeerium ei andnud selle tegutsemiseks luba. Miks? Põhjused tulenesid riikidevahelisest suhtlusest e. Eesti Vabariigi poolt aetavast välispoliitikast, mis omakorda rajanes nii Venemaa kui Entent’i riikide seisukohtadele. Seltsi mitmeid kordi ministeeriumi nõudel kohendatud põhikirjakavandist loeme, et selts soovis toetada „ingerisoome emigrante õiguslikult, vaimselt ja majanduslikult“, samuti „üleval pidada Eesti vabariigi ja Ingerimaa vahelisi suhteid“ ning „anda avalikkusele teada Ingerimaa olukorrast“.

1924. aastal asutati teine, Eesti-Ingeri ehk Rosona-äärsete soomlastest elanike initsiatiivil loodud selts. Selts tegutses üle kümne aasta kuni lõpetas 1935. aastal tegevuse liikmete vähesuse tõttu. Viron-Inkerin Seura ehk Eesti-Ingeri Selts tegi põhikirjajärgselt „valgustuslikku tööd ingerlaste ja soomlaste hulgas, äratades rahvustunnet ning isamaa-armastust“.Kolmandaks asutati 1925. aastal Kalliveres Ingeri Eesti Haridusselts hõimuliikumise aktivisti ja ministeeriumiametniku Samuel Sommeri eestvedamisel. Selle n-ö. ülaltpoolt asutatud organisatsiooni eesmärgiks oli põhikirjajärgselt „pidu- ja kõneõhtute korraldamine“ ning Rosona-äärsete soomlastest elanike harjutamine Eesti Vabariigi kooli- ja kultuurioludega.

Kõnekoosolekule järgneb samas kell 18 Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi üldkoosolek.

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, EAIS-i juhatuse esimees, tel. 51991427, e-post: taika.rauta@gmail.com

Taisto Raudalainen üles seadmas näitust “Ingerisoomlaste 100 aastat”. Foto: Soome suursaatkond Tallinnas.

Uute vadja-teemaliste väljaannete esitlus 13. novembril 2018

Teisipäeval, 13. novembril esitletakse Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul uusi vadja-teemalisi väljaandeid „Suuri päive“ ja „Meďďe vaďďa“. Raamatuid tutvustab autor, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte dotsent Heinike Heinsoo. Teemakohase kavaga esinevad vadja keelt õppivad TÜ üliõpilased ja vadja juurtega saksofonist Lembit Saarsalu. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) esimese korruse saalis algusega kell 18.

Lähemalt väljaannetest:

„Suuri päive“ (tõlkes ’Tähtis päev’, 64 lk) on esimene vadjakeelne ilukirjanduslik originaalteos. Raamatu peategelane on tütarlaps Elina (Elja), kes oma esimesel tööpäeval jalutab läbi küla ja mõtiskleb selle üle, mida ta seal näeb. Jutukogu autor on Heinike Heinsoo, illustraator Virge Jõekalda ja kujundaja Loit Jõekalda.

„Meďďe vaďďa. 28 voprosov o vodi“ (tõlkes ’Meie vadja. 28 küsimust vadjalaste kohta’, 42 lk) on venekeelne väljaanne, mis tutvustab lühidalt vadjalasi ja neile olulisi asju. Raamatu autoriteks on Heinike Heinsoo ja Vadja muuseumi juhataja Marina Iljina. Väljaande kujundas Anna Vittong.

Lähem info: Heinike Heinsoo, TÜ läänemeresoome keelte dotsent, e-post: heinike.heinsoo@ut.ee, tel. 5666 9513.

Jutukogu “Suuri päive” esikaas. Kunstnik Virge Jõekalda.

Väljaande “Meďďe vaďďa” kaas. Kunstnik Anna Vittong.