Category Archives: Üritused

Kristiina Häikiö ettekanne ingerisoomlaste tagasipöördumislainest 10. novembril 2017

Helsingi ülikooli ajaloo doktorant Kristiina Häikiö peab Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekanne “Kuidas said ingerisoomlastest Soome Vabariigis ‘tagasipöördujad’ (paluumuuttajat)?”. Kõnekoosolek toimub Tartus Ingeri Maja (Veski tn. 35) esimese korruse saalis reedel, 10. novembril, algusega kell 17.00.

Kristiina Häikio tutvustab oma ettekannet nii:

“Nõukogude Liidu küllaltki rahumeelne lagunemine oli paljudele ootamatu ja erandlik sündmuste käik. Soome vahetus naabruses idapiiri taga vallandus sel perioodil ettenägematu ja kiire muutuste ahel. Nende muutuste kiiluvees toimus omapäraseid arenguid ka Soome Vabariigi valitsusasutustes.

Kuidas ikkagi läks nii, et Soome riik kuulutas teretulnuks “tagasipöördujatena” isikud, kelle esivanemad olid tulnud Ingerimaale 350 aasta eest? Need inimesed polnud kunagi elanud Soome Vabariigi territooriumil. Missugused isikud ja huvirühmad, kus ja millal osalesid aastatel 1985–1991 otsustusprotsessis, mis puudutas välismaalaste seadust ning residentsuspoliitkat? Missugune oli laiem üldpoliitiline kontekst, milles nimetatud sündmused aset leidsid?

Seda, kuidas ja millal täpselt ingerisoomlaste tagasipöördumislaine käivitus, pole ajalooteaduse vahenditega seni uuritud. Just seetõttu tegi Turu migratsiooniinstituudi (Siirtolaisuusinstituutti) eelmine juhataja Ismo Söderling mulle ettepaneku vastavateemalist uurimistööd alustada. Alates 2015. aastast, kui jäin Soome välisministeeriumi ametnikuna pensionile, teengi Helsingi ülikoolis väitekirja poliitilise ajaloo alal. Samal ajal olen ka Turu migratsiooniinstituudi kommunikatsiooniekspert.”

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Anni Reuteri ettekanne ingerisoomlaste küüditamisest 1930ndatel 2. juunil 2017

2. juunil 2017 peab Anni Reuter Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Ingerisoomlaste 1930. aastate küüditamine kirjades”. Kõnekoosolek toimub Tartus Ingeri Maja (Veski tn. 35) esimese korruse saalis algusega kell 17.00.

1930ndatel aastatel küüditati kokku umbes 35 tuhat ingerisoomlast oma küladest Koola poolsaarele, Kesk-Aasiasse ja Lääne-Siberisse. Anni Reuter käsitleb oma ettekandes diasporaa mõiste kaudu kolme küüditatute perekonna kirjavahetust. Kirjades tulevad esile religioossus, viletsad töö- ja elutingimused, neist johtunud haigused ja surm. Aga samas räägitakse ka põgenemistest, sellest, kuidas üritati ülal hoida omavahelist läbikäimist, soome komberuumi ja kojunaasmise lootust.

Riigiteaduste magister Anni Reuter on sotsioloogi haridusega Helsingi ülikooli doktorand, kes töötab Soome Kirjanduse Seltsis teadurina. Oma väitekirjas uurib ta Stalini aja küüditamiste kujutamist mälestustes ja väljasaatmiskohtades kirjapandud esitustes.

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Ettekandele järgneb samas kell 18 Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi üldkoosolek.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Anni Reuter

Anni Reuter. Foto: SKS-i koduleht

Heinike Heinsoo ettekanne vadjalastest ja postkaardikomplekti esitlus 28. aprillil 2017

28. aprillil 2017 peab Heinike Heinsoo Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Ingerimaa põliselanikud vadjalased”. Ühtlasi esitleb ta koos magistrant Nikita Djačkoviga vadja vanasõnadega postkaardikomplekti “Vad´d´da juttõmizõd”. Kõnekoosolek toimub Tartus Ingeri Maja (Veski tn. 35) esimese korruse saalis algusega kell 17.00.

Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte dotsent Heinike Heinsoo tutvustab oma ettekannet nii:

Tahaksin kõnelda vadja keelest reaalajas. Just sellest keelest ja nendest inimestest, kes seda veel praegu oskavad, aga omavahel ei kasuta. Nad elavad Narvast ainult 45 kilomeetri kaugusel, aga kui mõelda sellele, mida me neist teame, siis tundub, et meie lähimad keelesugulased võiksid elada Austraalias. Liialdan? Loodan tõesti, et nii on. Paul Ariste ütles nelikümmend aastat tagasi, et ta jookseb võidu vadja keele kõnelejatega – kumb sureb enne, tema või vadja keel. Mina tahaksin elada nii, et ma näeksin, et vadja keeles kõneletakse veel pärast mind. Sellest, mida me selle heaks teinud oleme ja mida veelgi teeme, kõneleksingi meie seltsi koosolekul. Nikita Djačkov aitab mind koos tantsimisel ja laulmisel, vadja keeles loomulikult.

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Heinike Heinsoo

Heinike Heinsoo. Foto: Jassu Hertsmann, Delfi.

Reijo Rautajoki ettekanne Ingerisoome õpetajatest Teise maailmasõja ajal 24. märtsil 2017

24. märtsil 2017 peab Reijo Rautajoki Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Ingerisoome õpetajad Soome Jätkusõja keerises”. Kõnekoosolek toimub Tartus Ingeri Maja (Veski tn. 35) esimese korruse saalis algusega kell 17.00. Ettekanne on soome keeles.

1942. aastal Soomes rajatud Väestösiirtohallinto (evakuatsiooni-amet) oli 1943. aasta sügiseks viinud edukalt läbi operatsiooni üle 63 000 sõjapagulase päästmiseks Saksamaa poolt okupeeritud Ingerimaa aladelt. Pagulaste edasine integreerimine Soome ühiskonda kujutas endast suurt väljakutset. Kui Väestösiirtohallinto sai Riiginõukogult ülesande selle robleemiga tegelemiseks, otsustati appi võtta umbes 500 kooliõpetajat pagulaste endi hulgast.

Nõnda käivitati Jätkusõja ajal sõjapagulaste seas ulatuslik koolituskampaania, mille eesmärgiks oli täiendada ingerisoomlastest algkooliõpetajate teadmisi, et luua luua alus nende edasisteks õpinguteks Soomes. Täienduskoolitus leidis aset Põhja-Savo maakonnakeskuses Kuopios. Aastased kursused pidid üldkokkuvõttes toetama õpetaja kutseeksami edukat sooritamist.

Kuopio täiendõppekoolitusel osales üle saja ingerisoomalasest õpetaja, kes kõik jätkasid õpinguid ka õpetajaseminarides. Ent vaid neljandik neist lõpetas seminari, sest suurem osa õpetajatest saadeti Järelevalvekomisjoni ametnike survel tagasi Nõukogude Liitu ja väiksem osa põgenes Rootsi. Olude sunnil toimunud Soome sise- ja välispoliitiline suunamuutus võttis niisiis paljudelt õpetajatelt võimaluse kooli lõpetada ja valitud elukutse omandada.

Reijo Rautajoki ettekandes kirjeldatakse muu hulgas ka seda kardinaalset välis- ja sisepoliitilist pööret, mis leidis aset Soome haridusmaastikul pärast 1944. aasta septembris jõustunud Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi sõlmitud vaherahu. See sisaldas ühe punktina ka Soomes interneeritud sõjapagulaste ja sõjavangide tagasisaatmist.

Reijo Rautajoki on Kuopio seminari lõpetanud õpetaja poeg ja kaitseb sel kevadel samal teemal Joensuus Ida-Soome ülikooli juures doktorikraadi.

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts (http://ingerimaa.org.ee) koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Maie Ojamaa fotonäituse “Ingerimaa pühapaigad A.D. 2016” avamine 15. veebruaril 2017

Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi liikme Maie Ojamaa fotonäituse “Ingerimaa pühapaigad A.D. 2016” avamine toimub 15. veebruaril kell 17.30 Maarjamõisa Haigla Galeriis (Puusepa 8; sissepääs Lunini tänava poolt).

Kõik huvilised on teretulnud avamisele ja näitust vaatama, mis jääb avatuks 15.02.–18.03.2017.

Maie Ojamaa tutvustab oma näitust nii:
“Ingerimaa on Peterburi linna ümbritsev piirkond, kus on aastatuhandeid elanud soome-ugri päritolu rahvad. Kuni aastani 1917 elas selles piirkonnas ingerisoomlasi ligi 150 000.
Kahjuks ei õnnestunud Ingerimaa soomlastel pärast Oktoobrirevolutsiooni eestlaste ja soomlaste moodi oma riiki rajada. Sellest ajast alates sai alguse ingerisoomluse allakäik. Omariikluseta hääbuv rahvas on tänaseks päevaks laiali pillutatud Eesti, Soome, Rootsi ja Venemaa aladele.
See fotonäitus on kingitusena valminud Soome Vabariigi 100. ja Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. Fotodel on endise Ingerimaa pühapaigad: kirikud ja unustatud kalmistud, õigemini see, mis oli veel alles aastal 2016.”

Lähem info: Eesti Ingerisoomlaste Liit, e-mail: ingerisoome@gmail.com, telefon: +372 5845 5045.

Maie Ojamaa näituse poster

Maie Ojamaa näituse poster

Juha Tainio ettekanne kohtumistest ingerisoomlastega raadiotoimetajana 27. jaanuaril 2017

27. jaanuaril kell 17.00 esineb Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul kauaaegne Rootsi Raadio soomekeelsete saadete toimetaja Juha Tainio ettekandega “Kohtumisi ingerisoomlastega Soomes ja Rootsis”. Kõnekoosolek toimub Tartus Tampere Maja keldrisaalis (Jaani tn 4). Ettekanne on soome keeles.

Juha Tainio tutvustab on ettekannet järgmiselt:

“Minu tutvus ingerisoomlastega algas juba koolieas, kui esmakordselt kuulsin selle rahvarühma sõjaaegsest saatusest koolivend Ville Marjomäki ingerlasest emalt.

Kui 1970. aastatel olin Örebros Kesk-Rootsi raadiokanali soomekeelsete saadete toimetaja, panin tähele, et minu intervjueeritavad olid tausta poolest sageli ingerisoomlased. Neid oli nii tööbörsi vahenduskontoris kui ka pagulaste nõuandlates ja mujal. Örebrosse olid nad rajanud koguni soome seltsi.

Järgneva pea neljakümmend aastat kestnud toimetajatöö vältel Rootsi Raadio soomekeelsete saadete toimetajana tegin ohtralt intervuusid ingerisoomlastega, kellest osa olid teinud märkimisväärset karjääri, mõned koguni rahvusvahelisel tasemel. Just neid kohtumisi oma ettekandes meenutangi.”

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tampere Majaga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Juha Tainio

Juha Tainio. Foto Rootsi Raadio kodulehelt.

Seminar “Ingerimaa põlisrahvad ajaloos ja tänapäeval” 7. aprillil 2017

Soome kirjakeele rajaja ja piiblikeele kujundaja Agricola surma-aastapäeva (9. aprill) paiku tähistatakse Tartu ülikooli Narva kolledžis traditsiooniliselt soome keele päeva rahvusvahelise konverentsiga.

Eesti Akadeemilise Ingerimaa Selts koostöös TÜ Narva kolledžiga kutsuvad tänavu 7. aprillil osalema Mikael Agricola päeva konverentsi raames peetaval seminaril “Ingerimaa põlisrahvad ajaloos ja tänapäeval”.

Oodatud on käsitlused vadjalaste ja isurite uurimis- ja allikaloost, Ingerimaa läänemeresoome rahvaid puudutavatest arhiivi- ja välitöömaterjalidest. Erilist huvi pakuvad ettekanded selle kohta, missuguseid uusi ainekorpusi on välitöömaterjalide korrastamise ja läbitöötamise tulemusel viimas(t)e kümnendi(te) vältel arhiividesse ning erakogudesse lisandunud, või missuguseid seni läbi uurimata Ingerimaa põlisrahvaste alaseid arhiivimaterjale on viimasel ajal teaduskäibesse toodud.

Seminari keelteks on eesti, soome, vene ja ingise. Oma esinemissoovist seminaril palume teada anda hiljemalt 1. veebruariks. Ettekande pealkirja ja teesid (max 1500-2000 tähemärki) palume täita ankeedil, mille leiate TÜ Narva kolledži kodulehelt aadressil http://www.narva.ut.ee/sites/default/files/nc/agricola_day_2017_applic_form-1.doc. Ankeet palume saata e-posti aadressil taika.rauta@gmail.com või ergo-hart.vastrik@ut.ee.

Lähem info: Taisto Raudalainen, EAIS-i juhatuse esimees

 

Mari Pukkoneni ettekanne ingerisoome metsavennast Taisto Praksist 9. detsembril 2016

9. detsembril kell 17.00 esineb Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul hobiajaloolane Mari Pukkonen ettekandega “Ingerisoomlane Taisto Praks Lõuna-Eesti metsavendade hulgas”. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) III korruse õppeklassis (sissepääs hoovi poolt).

Ettekande lühitutvustus: Gattšina lähedalt Vohhanovskoje külanõukogu (Ingeri kirikukihelkonna järgi Skuoritsa) Lusikkala külast pärit Taisto Praks sattus läbi sõjaaegse Soome (Uusimaa lään, Nummi vald, Järvenpää k.) ja sõjajärgse Venemaa (Novgorodi obl., Krestetski raj., Mokõi-Ostrovi k.) viimaks orvuna Võromaale Misso valda. Seal jagas ta mitme aasta vältel Eesti metsavendade traagilist saatust, kuni selle tõttu veerandsajandiks Venemaa kaugpõhja Vorkuta vangilaagrisse saadeti. Mari Pukkonen sattus Taisto Praksi eluloole, vaadeldes erinevaid Kagu-Eesti metsavendade salku 1950. aastate alguses, teiste hulgas nn Pilve salka, kuhu Taisto Praks Soome Volli nime all kuulus.

Kõik huvilised on lahkelt oodatud!

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Mari Pukkonen

Mari Pukkonen. Allikas: YouTube

Jyrki Paaskoski ettekanne 18. sajandi Ingerimaa usuelust 25. novembril 2016

25. novembril kell 17.00 esineb Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul Helsingi ülikooli dotsent Jyrki Paaskoski ettekandega “Soomekeelsete luterlike koguduste elust 18. sajandi Ingerimaal“. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja saalis (Veski 35, I korrus) ja ettekanne on soome keeles.

Ettekande lühikokkuvõte: Ingerimaa koguduste ajalugu Põhjasõja algusest kuni 18. sajandi lõpuni iseloomustavad suured muutused. Sajand algab sõjapurustustega, järgneb Peterburi rajamine ning soomekeelsete koguduste aeglane toibumine. Sajandi teisel poolel on kogudused elujõulised, kirikud üles ehitatud ja kirjaoskuses saavutatud uus tase. Kõik see saab aluseks Ingeri kiriku õitsengule 19. sajandi algupoolel.

Jyrki Paaskoski (PhD) on Helsingi ülikooli Soome ja Venemaa ajaloo dotsent. Ta on koos prof. Jouko Sihvoga kirjutanud ja toimetanud koguteose “Inkerin kirkon neljä vuosisataa. Kansa, kulttuuri, identiteetti” (Ingeri kiriku neli aastasada. Rahvas, kultuur, identiteet. SKS, 2015, 475 lk). Paaskoski on kirjutanud monograafiaid ja artikleid Soome ning Vene 18.-19. sajandi ajaloost.

Kõik huvilised on lahkelt oodatud!

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, e-post: taika.raud@gmail.com, tel. 51991427

Paaskoski_raamat

Kari Tarkiaise ettekanne uuemast Ingeri-alasest teaduskirjandusest 28. oktoobril 2016

Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi uue hooaja esimene avalik kõnekoosolek toimub reedel, 28. oktoobril 2016 algusega kell 16.15 Tartus Tampere Maja keldrisaalis (Jaani tn 4).

Kõneleb Soome rahvusarhiivi endine juhataja, professor Kari Tarkiainen, kelle ettekande pealkiri on “Uuematest Ingeri-alastest uurimustest Soomes”.

Professor Tarkiaise ettekandes leiab esmalt käsitlemist kirjanik Jari Tervo sel sügisel ilmunud romaan “Matriarh” (Matriarkka, Otava 2016), mis on jõudnud Soomes saada palju tähelepanu. Pearõhk on ettekandes siiski värskel Ingeri-alasel humanitaarteaduslikul uurimistööl rahvaluule, rahvastiku-uurimuse, kirikuloo ja sotsiaaluuringute alal. Teiste seas tulevad kõne alla Aili Nenola, Kasper Kepsu, Mika Sivoneni ja Andrei Kalinitshevi uurimused. Ettekanne on soome keeles.

Kari Tarkiainen

Kari Tarkiainen Göteborgi raamatumessil 2013. aastal. Foto Mattias Blomgren.

Professor Kari Tarkiainen (sünd. 1938) on uurinud seda, kuidas kujutati Rootsis varakeskajal Venemaad, kirjutanud muu hulgas elulooraamatu Mikael Agricolast ning käsitlenud soomerootslaste ajalugu. Ta on huvitunud ka ilukirjandusest (raamat luuletaja Paavo Haavikkost). Kari Tarkiaise vanaema oli tuntud soome kirjanik Maria Jotuni.

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tampere Majaga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.raud@gmail.com, tel. 51991427.