Monthly Archives: märts 2018

Asutati Soome Akadeemiline Ingeri Selts

Posted on 13. märts 2018 | Asutati Soome Akadeemiline Ingeri Selts kommenteerimine on välja lülitatud

Soome Akadeemiline Ingeri Selts (Suomen Akateeminen Inkeri-Seura ry) asutati 14. detsembril 2017 edendamaks ingerisoome ajaloo ja kultuuri uurimist, talletamist, selle alast teavitamist ning rahvusvahelist koostööd ülikoolide, mäluasutuste ja teiste institutsioonidega.

Selts toimib ka uurijate ja harrastajate koostööfoorumina. Eesmärkide seas on korraldada seminare ning koolitusi.

Seltsi esimene korraline koosolek peetakse 4. aprillil 2018, kl 13.00–15.00 Helsingis Soome Kirjanduse Seltsi raamatukogus (Hallituskatu 1). Päevakorras on seltsi eelseisvad tegevused ja eesmärgid.

Kõik uurijad ja ka asjahuvilised on oodatud. 

Palume teatada oma osalemisest:
Reijo Rautajoki, mob +358 440 222 777, e-mail reijo@rautajoki.fi
Toivo Flink, mob +358 50 5944 134, e-mail toivo.flink@kolumbus.fi

Asutati Soome Akadeemiline Ingeri Selts kommenteerimine on välja lülitatud

Posted in Uudised

Ott Kursi ettekanne “Ingeri Eestist vaadatuna” 20. aprillil 2018

Posted on 13. märts 2018 | Ott Kursi ettekanne “Ingeri Eestist vaadatuna” 20. aprillil 2018 kommenteerimine on välja lülitatud

Tartu Ülikooli inimgeograafia emeriitprofessor Ott Kurs peab reedel, 20. aprillil  Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Ingeri Eestist vaadatuna”. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) saalis algusega kell 17.00. 

Ott Kursi diapiltidele tuginevas ettekandes antakse ülevaade läänemeresoome hõimude muistsest paiknemisest ning nende jagamisest lääne- ja idakristliku maailma vahel 13. sajandil, läänemeresoome etnilise elemendi tugevnemist Soome lahe idarannikul ja Laadoga-äärses siirdevööndis 16.–18. sajandil, Narva osast selle etnilise silla juhtimisel, samuti Ingria mõistest ja ulatusest pärast selle liitmist Venemaaga. Pärast peatumist Ingeriga seotud sündmusil Eesti vabadussõjas käsitletakse rahvuspiirkondade rajamist (1927) ja likvideerimist (1939) Leningradi oblastis, näitena Kuivaisi (Toksova) rahvusrajoon (1 805 km², 32 500 el 1936). Lõpuks tutvustakse Venemaa avarusilt naasvaile ingerisoomlasile autonoomse piirkonna moodustamise kava (1989–1990) Lääne-Ingeri hõredalt asustatud alale.

Ettekandekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga. 

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Ott Kursi ettekanne “Ingeri Eestist vaadatuna” 20. aprillil 2018 kommenteerimine on välja lülitatud

Posted in Üritused

Tagged , ,

Varpu Myllyniemi ettekanne eestlaste ja ingerisoomlaste koostööst kirikuelu edendamisel 23. märtsil 2018

Posted on 9. märts 2018 | Varpu Myllyniemi ettekanne eestlaste ja ingerisoomlaste koostööst kirikuelu edendamisel 23. märtsil 2018 kommenteerimine on välja lülitatud

23. märtsil kell 17.00 peab Helsingi ülikooli teoloogiamagister Varpu Myllyniemi  ettekande “Hõimuvendade koostöö Ingeris: luterlastest eestlased ja ingerisoomlased 19. sajandi lõpul ja nõukogude aja alguskümnendeil“. Kõnekoosolek toimub erandkorras Tartu Ülikooli peahoone (Ülikooli 18) auditooriumis 228 ja on inglise keeles. Kõnekoosoleku korraldavad Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts ja Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts koostöös Eesti Kirikuloo Seltsiga.

Ettekande tutvustus:

Oma ettekandes uurin ingerisoomlaste ja eestlaste koostööd kirikukogudustes ja kristlikes ühendustes. Lääne-Ingeri eesti- ja soomekeelsed luterlased pidasid mitmetes paikkondades samades kristlikes kogudustes ja pühakodades jumalateenistusi, lugemisi kui ka pühapäevakoole mõlemas keeles. Eestist laenati ka kooriliikumine ja laulupeotraditsioon. Soome ja eesti vaimulike vaheline suhtlus oli tihe ka Peterburis.

Kõnelen, milliseid katsumusi tekitas rahvuslikele kirikutele ja usuühendustele nõukogude režiim. Mõlemale sai sündinud rahvusriikide piiride lähedus saatuslikuks. Usuvastane sisepoliitika raskendas oluliselt eestlaste ja soomlaste vaimulikku elu, sh oli raske saada koguduseõpetajaid. Nõukogude riigi algaastail oli eestlasel Oskar Palsal täita märkimisväärne osa Ingeri kiriku juures ja hiljem jälle mängis praost Selim Jalmari Laurikkala tähtsat rolli eestikeelsete luterlike koguduste jaoks.  Ent eesti ja soome vaimulike omavahelisi suhteid sel perioodil on uuritud veel üsna vähe. Kõik uued teadmised ja allikad oleksid seetõttu väga tervitatavad.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Varpu Myllyniemi. Foto Helsingi ülikooli kodulehelt.

Varpu Myllyniemi ettekanne eestlaste ja ingerisoomlaste koostööst kirikuelu edendamisel 23. märtsil 2018 kommenteerimine on välja lülitatud

Posted in Üritused

Tagged , , ,