Monthly Archives: november 2018

Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi üldkoosolek 7. detsembril 2018 Eesti Rahva Muuseumis

Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi üldkoosolek toimub 7. detsembril 2018 algusega kell 18 Eesti Rahva Muuseumi Aliise Moora audtooriumis (Tartu, Muuseumi tee 2, A-sissepääs).

Üldkoosoleku päevakord:
1. Ülevaade seltsi 2017.a. ja 2018.a. tegevusest.
2. Ülevaade seltsi 2017.a. ja 2018.a. majandustegevusest.
3. Seltsi tegevus- ja majandusaasta aruannete kinnitamine.
4. Seltsi juhatuse valimine järgmiseks kolmeks aastaks.
5. Seltsi 2019.a. liikmemaksu suuruse arutelu ja kinnitamine.
6. Seltsi 2019.a. tegevusekava arutelu.
7. Kohapeal algatatud küsimused.

NB! Kui teil pole võimalik üldkoosolekule tulla, siis palun vormistage kirjalik volitus mõne seltsiliikme nimele, kes üldkoosolekul osaleb. Paberkandjal esitatud volitus peab olema allkirjastatud; e-postiga saadetud volitusele lisage palun digiallkiri.

Lähem info: Ergo-Hart Västrik, EAIS-i juhatuse liige, e-post ergo-hart.vastrik@ut.ee, tel. 5553 8703.

 

Taisto-Kalevi Raudalaise ettekanne esimeste ingerisoomlaste seltside loomisest Eesti Rahva Muuseumis 7. detsembril 2018

Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalainen peab 7. detsembril kell 17.00 seltsi kõnekoosolekul ettekande „Esimeste ingerisoomlaste seltside loomisest Eesti Vabariigis 1921–1925“. Erandkorras Eesti Rahva Muuseumis (Aliise Moora auditooriumis) peetaval kõnekoosolekul esitletakse ka vastset Fenno-Ugria Asutuse aastaraamatut „Soome-ugri sõlmed“, mis sisaldab mh. mitut Ingerimaa teemalist kirjutist.

Taisto-Kalevi Raudalaise ettekande tutvustus:

Admiral Johann Pitka – kes oli olnud nn. Ingerimaa operatsioonide läbiviijaks ja Lääne-Ingeri rügemendi formeerijaks – patronaaži all üritati esimest ingerisoomlaste seltsi luua juba 1921. aasta lõpul. Selle põhikirjaline ülesanne oli toetada uuel asukohamaal neid rügemendi võitlejaid, kes olid jäänud Eestisse pärast üksuse demobiliseerimist. Seda seltsi siiski kunagi ei rajatud, sest Eesti Vabariigi siseministeerium ei andnud selle tegutsemiseks luba. Miks? Põhjused tulenesid riikidevahelisest suhtlusest e. Eesti Vabariigi poolt aetavast välispoliitikast, mis omakorda rajanes nii Venemaa kui Entent’i riikide seisukohtadele. Seltsi mitmeid kordi ministeeriumi nõudel kohendatud põhikirjakavandist loeme, et selts soovis toetada „ingerisoome emigrante õiguslikult, vaimselt ja majanduslikult“, samuti „üleval pidada Eesti vabariigi ja Ingerimaa vahelisi suhteid“ ning „anda avalikkusele teada Ingerimaa olukorrast“.

1924. aastal asutati teine, Eesti-Ingeri ehk Rosona-äärsete soomlastest elanike initsiatiivil loodud selts. Selts tegutses üle kümne aasta kuni lõpetas 1935. aastal tegevuse liikmete vähesuse tõttu. Viron-Inkerin Seura ehk Eesti-Ingeri Selts tegi põhikirjajärgselt „valgustuslikku tööd ingerlaste ja soomlaste hulgas, äratades rahvustunnet ning isamaa-armastust“.Kolmandaks asutati 1925. aastal Kalliveres Ingeri Eesti Haridusselts hõimuliikumise aktivisti ja ministeeriumiametniku Samuel Sommeri eestvedamisel. Selle n-ö. ülaltpoolt asutatud organisatsiooni eesmärgiks oli põhikirjajärgselt „pidu- ja kõneõhtute korraldamine“ ning Rosona-äärsete soomlastest elanike harjutamine Eesti Vabariigi kooli- ja kultuurioludega.

Kõnekoosolekule järgneb samas kell 18 Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi üldkoosolek.

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, EAIS-i juhatuse esimees, tel. 51991427, e-post: taika.rauta@gmail.com

Taisto Raudalainen üles seadmas näitust “Ingerisoomlaste 100 aastat”. Foto: Soome suursaatkond Tallinnas.

Uute vadja-teemaliste väljaannete esitlus 13. novembril 2018

Teisipäeval, 13. novembril esitletakse Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul uusi vadja-teemalisi väljaandeid „Suuri päive“ ja „Meďďe vaďďa“. Raamatuid tutvustab autor, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte dotsent Heinike Heinsoo. Teemakohase kavaga esinevad vadja keelt õppivad TÜ üliõpilased ja vadja juurtega saksofonist Lembit Saarsalu. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) esimese korruse saalis algusega kell 18.

Lähemalt väljaannetest:

„Suuri päive“ (tõlkes ’Tähtis päev’, 64 lk) on esimene vadjakeelne ilukirjanduslik originaalteos. Raamatu peategelane on tütarlaps Elina (Elja), kes oma esimesel tööpäeval jalutab läbi küla ja mõtiskleb selle üle, mida ta seal näeb. Jutukogu autor on Heinike Heinsoo, illustraator Virge Jõekalda ja kujundaja Loit Jõekalda.

„Meďďe vaďďa. 28 voprosov o vodi“ (tõlkes ’Meie vadja. 28 küsimust vadjalaste kohta’, 42 lk) on venekeelne väljaanne, mis tutvustab lühidalt vadjalasi ja neile olulisi asju. Raamatu autoriteks on Heinike Heinsoo ja Vadja muuseumi juhataja Marina Iljina. Väljaande kujundas Anna Vittong.

Lähem info: Heinike Heinsoo, TÜ läänemeresoome keelte dotsent, e-post: heinike.heinsoo@ut.ee, tel. 5666 9513.

Jutukogu “Suuri päive” esikaas. Kunstnik Virge Jõekalda.

Väljaande “Meďďe vaďďa” kaas. Kunstnik Anna Vittong.