Tag Archives: Ajalugu

Einar Värä ettekanne 1910. aasta eesti, soome ja ingerisoome laulupidudest 26. aprillil 2019

Sihtasutuse Innove õppekava- ja metoodikaagentuuri nõunik Einar Värä peab 26. aprillil Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande „Vabaduse teema 1910. aasta laulupidudele pühendatud Soome ja Eesti ajakirjandusmaterjalides“. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) saalis algusega kell 17.00.

Ettekande tutvustus:

2019. aastal tähistatakse Eestis üldlaulupidude traditsiooni 150. aastapäeva. Laulupidudel on olnud oluline osa nii eestlaste, soomlaste kui ka ingerisoomlaste rahvusliku eneseteadvuse ja vabaduspürgimuste kujunemisel.

1910. aastal toimus Tallinnas Tallinna III ehk Eesti VII üldlaulupidu, mis oli viimane enne Eesti iseseisvumist. Samal aastal toimus Terijoel Soome laulu-, muusika- ja spordipidu, mis pälvis suurt ülesoomelist tähelepanu. Peaaegu samal ajal leidis aga Kelttos aset ingerisoomlaste V laulu-, muusika- ja spordipidu. 

Laulupidudega seoses tõstatus nii Soome kui Eesti ajakirjanduses üsna teravalt eestlaste ja soomlaste vabaduse temaatika. Kuidas aga mõisteti tollal sõna „vabadus“?

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Einar Värä perega.

Viktor Pajuneni ettekanne ingerisoomlastest Rootsis 12. aprillil 2019

Rootsi Ingeri Liidu sekretär ja ajalehe Ingria toimetaja Viktor Pajunen peab 12. aprillil Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Rootsi ingerisoomlased: ajalugu ja tänapäev”. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) saalis algusega kell 17.00. 

Ettekandes peatutakse järgmistel teemadel:

1) Miks elab ingerisoomlasi Rootsi Kuningriigis? Miks põgeneti Teise maailmasõja lõppedes Soomest edasi Rootsi?

2) Kuidas võeti ingerisoomlasi vastu uuel kodumaal: uus maa, uus kodu, uus keel. Tööotsingud ja läbisaamine rootslastega.

3) Ingerisoome ühenduste ja seltside asutamine. Omakultuuri säilitamine ja kohanemine uue komberuumiga.

4) Ingerisoomlaste lõplik integreerumine Rootsi ühiskonda ja elu tänapäeval. Ingeri rahvakillu tulevikust Rootsis.

Viktor Pajunen iseendast: „Olen sündinud ühe Rootsi metsaküla popsikohas 1949. aastal. Minu mõlemad vanemad olid Ingerimaa sõjapõgenikud, kes pagesid Rootsi, kui Soome salapolitsei Valpo kuulutas isa 1945. augustis tagaotsitavaks. Praegu olen Rootsi Ingeri Liidu sekretär ja Ingria-lehe toimetaja.“

Pärast Viktor Pajuse ettekannet vaatame Anneli Kustfelti värsket dokumentaalfilmi „Det hände i Ingermanland / Se tapahtui Inkerinmaalla“ (Sveriges TV, 2018, 58 min).  Filmil on soomekeelsed subtiitrid. 

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalainen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Viktor Pajunen Uusikonnu külas 2013. aastal.

Igor Kopõtini ettekanne Ingeri polgust Eesti Vabadussõjas 22. veebruaril 2019

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sõjaajaloo lektor Igor Kopõtin peab 22. veebruaril Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Ingeri polk (rügement) Eesti Vabadussõjas”. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) saalis algusega kell 17.00.

Eelseisev ettekanne keskendub Ingeri rahvusliku väeosa lühikesele, kuid keerulisele ajaloole, näidates selle rolli Eesti väejuhatuse plaanides Vabadussõja ajal. 

Eesti sõjaväes loodi Vabadussõja ajal mitmed rahvusüksused, mis koosnesid vähemusrahvustest või välismaalastest. Üheks selliseks väeosaks oli Ingeri polk (rügement), mis koosnes suurelt osalt ingerisoomlastest. Väeosa loomine oli seotud ühest küljest ingerisoomlaste püüdega saavutada ulatuslikku autonoomia, kuid teisest küljest sobitus ka Eesti rahvaväe ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri strateegilise kontseptsiooniga aktiivsest kaitsesõjast. Selle juhtmõte oli lahingutegevuse raskuse viimine väljaspoole Eesti piire, kusjuures põhirolli pidid täitma Eesti Vabariigi liitlased ja rahvaväe mitte-eestlastest formeeritud rahvusüksused. Eesti regulaararmee sõdurite motivatsioon sõdida väljapool etnilist territooriumi, k.a. Venemaal oli äärmiselt madal. 

Juba mais 1919. aastal sattus Eesti abiga formeeritud ja relvastatud Ingeri väeosa väga teravasse konflikti Vene valgekaartlastega, mistõttu pidi oma tegevuse ajutiselt lõpetama. Suve lõpus formeeriti armeede vahelise kokkuleppe alusel Ingeri polk uuesti ja ta osales Vene valgete Loodearmee sügispealetungis Eesti väeosa staatuses. 

Vaatamata sellele, et ingerlased olid rindel vahetpidamata alates pealetungi algusest kuni vaherahu sõlmimiseni ning kandsid raskeid kaotusi, ei saanud nad Eesti väejuhatuse tunnustust.

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalainen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Ingeri rügemendis teeninute aumärk 1930. aastatel. (J. Laidoneri muuseum)

Taisto-Kalevi Raudalaise ettekanne esimeste ingerisoomlaste seltside loomisest Eesti Rahva Muuseumis 7. detsembril 2018

Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalainen peab 7. detsembril kell 17.00 seltsi kõnekoosolekul ettekande „Esimeste ingerisoomlaste seltside loomisest Eesti Vabariigis 1921–1925“. Erandkorras Eesti Rahva Muuseumis (Aliise Moora auditooriumis) peetaval kõnekoosolekul esitletakse ka vastset Fenno-Ugria Asutuse aastaraamatut „Soome-ugri sõlmed“, mis sisaldab mh. mitut Ingerimaa teemalist kirjutist.

Taisto-Kalevi Raudalaise ettekande tutvustus:

Admiral Johann Pitka – kes oli olnud nn. Ingerimaa operatsioonide läbiviijaks ja Lääne-Ingeri rügemendi formeerijaks – patronaaži all üritati esimest ingerisoomlaste seltsi luua juba 1921. aasta lõpul. Selle põhikirjaline ülesanne oli toetada uuel asukohamaal neid rügemendi võitlejaid, kes olid jäänud Eestisse pärast üksuse demobiliseerimist. Seda seltsi siiski kunagi ei rajatud, sest Eesti Vabariigi siseministeerium ei andnud selle tegutsemiseks luba. Miks? Põhjused tulenesid riikidevahelisest suhtlusest e. Eesti Vabariigi poolt aetavast välispoliitikast, mis omakorda rajanes nii Venemaa kui Entent’i riikide seisukohtadele. Seltsi mitmeid kordi ministeeriumi nõudel kohendatud põhikirjakavandist loeme, et selts soovis toetada „ingerisoome emigrante õiguslikult, vaimselt ja majanduslikult“, samuti „üleval pidada Eesti vabariigi ja Ingerimaa vahelisi suhteid“ ning „anda avalikkusele teada Ingerimaa olukorrast“.

1924. aastal asutati teine, Eesti-Ingeri ehk Rosona-äärsete soomlastest elanike initsiatiivil loodud selts. Selts tegutses üle kümne aasta kuni lõpetas 1935. aastal tegevuse liikmete vähesuse tõttu. Viron-Inkerin Seura ehk Eesti-Ingeri Selts tegi põhikirjajärgselt „valgustuslikku tööd ingerlaste ja soomlaste hulgas, äratades rahvustunnet ning isamaa-armastust“.Kolmandaks asutati 1925. aastal Kalliveres Ingeri Eesti Haridusselts hõimuliikumise aktivisti ja ministeeriumiametniku Samuel Sommeri eestvedamisel. Selle n-ö. ülaltpoolt asutatud organisatsiooni eesmärgiks oli põhikirjajärgselt „pidu- ja kõneõhtute korraldamine“ ning Rosona-äärsete soomlastest elanike harjutamine Eesti Vabariigi kooli- ja kultuurioludega.

Kõnekoosolekule järgneb samas kell 18 Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi üldkoosolek.

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, EAIS-i juhatuse esimees, tel. 51991427, e-post: taika.rauta@gmail.com

Taisto Raudalainen üles seadmas näitust “Ingerisoomlaste 100 aastat”. Foto: Soome suursaatkond Tallinnas.

Seminar “Ingerimaa, Eesti ja Eesti-Ingeri” Pärnu Keskraamatukogus 3. augustil 2018

Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös vastasutatud Soome sõsarseltsiga (Suomen Akateeminen Inkeri-Seura) korraldab 3. augustil Pärnu Keskraamatukogus (Akadeemia 3) seminari “Ingerimaa, Eesti ja Eesti-Ingeri”

Pärnu on sellise seminari korraldamiseks sobiv koht, sest just siin loeti esmakordselt avalikult ette Eesti Iseseisvusmanifest. Ent on ka teine kaalukas põhjus – siin on tegutsenud nüüdseks juba 30 aastat tugev ingerisoome selts, mida omalt poolt täiendab üha kasvav soomesoomlaste kogukond.

Nagu teada, osalesid Eesti Vabadussõjas eestlaste, baltisakslaste jt. kõrval ka Ingerimaa rahvad – soomlased, isurid ja vadjalased, kellest moodustati 1919. a kevadel esmalt Ingeri polk, mis kasvas Kaprio lahel toimunud õnnestunud dessandi järel kiirelt rügemendiks. Lääne-Ingeri Rügement osales kahes Petrogradi vallutusoperatsioonis, ent oli 1920. a. kevadtalvel sunnitud taganema üle Narva jõe. Üheks Ingerimaa operatsioonide tagajärjeks saab lugeda ka Narvataguse nime kandnud haldusüksuse e. Eesti-Ingeri moodustamist.

Seminaril osalemiseks palume registreerida e-posti aadressil hillar.talvik@gmail.com. 

Seminari kava:

13.00 Näituse “Ingerisoomlaste 100 aastat” avamine Pärnu Keskraamatukogus. Näituse juures on Andrei Pykköneni (Peterburi) stendiettekanne “”Ingerimaa kuningas” Leander Reijo ja tema aeg”

13.30 Kohvipaus

13.45 Esimene sessioon
Vadim Mussajev (Peterburi): Ingeri rahvusliikumise areng ja Eesti Vabariigi toetustegevus 1919. aastal
Toivo Flink (Turu): Ingerimaa soomlased ja Tartu rahuläbirääkimised
Raimo Rosendahl (Turu): Lääne-Ingeri rügemendi tegevusest Eesti Vabadussõjas aastatel 1919-1920

15.15 Lõuna

16.30 Teine sessioon
Mikko-Olavi Seppälä (Helsingi): Ingerimaa Ajutise Komitee esimees Kaapre Tynni, Narva Sõnumid ja ingerlaste sõjaretk
Taisto-Kalevi Raudalainen (Tallinn): Esimeste ingeri seltside asutamisest Eestis aastail 1921-1925
Reijo Rautajoki (Helsingi): Ingerisoomlaste karantiini- ja kogumislaagrite võrgustik aastatel 1942-1944

18.00 Koosviibimine

Seminari töökeelteks on soome ja vene keeled. Vajadusel tagatakse sosintõlge eesti keelde.

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, EAIS-i juhatuse esimees, tel. 51991427, e-post: taika.rauta@gmail.com

Ott Kursi ettekanne “Ingeri Eestist vaadatuna” 20. aprillil 2018

Tartu Ülikooli inimgeograafia emeriitprofessor Ott Kurs peab reedel, 20. aprillil  Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Ingeri Eestist vaadatuna”. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) saalis algusega kell 17.00. 

Ott Kursi diapiltidele tuginevas ettekandes antakse ülevaade läänemeresoome hõimude muistsest paiknemisest ning nende jagamisest lääne- ja idakristliku maailma vahel 13. sajandil, läänemeresoome etnilise elemendi tugevnemist Soome lahe idarannikul ja Laadoga-äärses siirdevööndis 16.–18. sajandil, Narva osast selle etnilise silla juhtimisel, samuti Ingria mõistest ja ulatusest pärast selle liitmist Venemaaga. Pärast peatumist Ingeriga seotud sündmusil Eesti vabadussõjas käsitletakse rahvuspiirkondade rajamist (1927) ja likvideerimist (1939) Leningradi oblastis, näitena Kuivaisi (Toksova) rahvusrajoon (1 805 km², 32 500 el 1936). Lõpuks tutvustakse Venemaa avarusilt naasvaile ingerisoomlasile autonoomse piirkonna moodustamise kava (1989–1990) Lääne-Ingeri hõredalt asustatud alale.

Ettekandekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga. 

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Varpu Myllyniemi ettekanne eestlaste ja ingerisoomlaste koostööst kirikuelu edendamisel 23. märtsil 2018

23. märtsil kell 17.00 peab Helsingi ülikooli teoloogiamagister Varpu Myllyniemi  ettekande “Hõimuvendade koostöö Ingeris: luterlastest eestlased ja ingerisoomlased 19. sajandi lõpul ja nõukogude aja alguskümnendeil“. Kõnekoosolek toimub erandkorras Tartu Ülikooli peahoone (Ülikooli 18) auditooriumis 228 ja on inglise keeles. Kõnekoosoleku korraldavad Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts ja Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts koostöös Eesti Kirikuloo Seltsiga.

Ettekande tutvustus:

Oma ettekandes uurin ingerisoomlaste ja eestlaste koostööd kirikukogudustes ja kristlikes ühendustes. Lääne-Ingeri eesti- ja soomekeelsed luterlased pidasid mitmetes paikkondades samades kristlikes kogudustes ja pühakodades jumalateenistusi, lugemisi kui ka pühapäevakoole mõlemas keeles. Eestist laenati ka kooriliikumine ja laulupeotraditsioon. Soome ja eesti vaimulike vaheline suhtlus oli tihe ka Peterburis.

Kõnelen, milliseid katsumusi tekitas rahvuslikele kirikutele ja usuühendustele nõukogude režiim. Mõlemale sai sündinud rahvusriikide piiride lähedus saatuslikuks. Usuvastane sisepoliitika raskendas oluliselt eestlaste ja soomlaste vaimulikku elu, sh oli raske saada koguduseõpetajaid. Nõukogude riigi algaastail oli eestlasel Oskar Palsal täita märkimisväärne osa Ingeri kiriku juures ja hiljem jälle mängis praost Selim Jalmari Laurikkala tähtsat rolli eestikeelsete luterlike koguduste jaoks.  Ent eesti ja soome vaimulike omavahelisi suhteid sel perioodil on uuritud veel üsna vähe. Kõik uued teadmised ja allikad oleksid seetõttu väga tervitatavad.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Varpu Myllyniemi. Foto Helsingi ülikooli kodulehelt.

Fotonäituse “Ingerisoomlaste 100 aastat” avamine 8. detsembril 2017

Peamiselt koduste fotoalbumite põhjal koostatud näitus jutustab ingerisoomlaste keerukast saatusest umbes saja aasta vältel. Näitus avatakse Tartu Tampere Majas (Jaani tn 4) reedel, 8. detsembril 2017 kell 17.00.

Enamikku ingerisoomlasi tabas enam-vähem sarnane saatus, mis paiskas nad Teise maailmasõja ajal laiali endise Nõukogude Liidu aladele, lisaks Soome ja Rootsi. Aga esineb ka erandlikke elukäike, millega on võimalik tutvuda tihtilugu vägagi hästi korrastatud perealbumite lehekülgedel.

Näituse terviku loomine osutus küllaltki keerukaks ülesandeks, sest nii mõnestki ajalooepisoodist pole ingerisoomlaste fotoalbumites säilinud ühtki fotot. Ladusama narratiivi saavutamiseks ja lünkade täitmiseks on igale näituse paanile mahutatud entsüklopeedilises võtmes kokkuvõte kõnealuse ajajärgu kohta.

Näituse koostas Eesti Akadeemilise Ingerisoome Seltsi juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalainen ja kujundas fotokunstnik Herkki-Erich Merila. Näitus on saanud rahalist tuge Soome Vabariigi riigikantseleilt Soome 100-programmi raames. 

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427. Vaata ka näituse tutvustust ja fotosid enne näituse avamist.

Inkerinsuomalaisten 100 vuotta kuvissa

Pääosin kotialbumeista koottu valokuvanäyttely kertoo Inkerin suomalaisväestön mutkikkaasta taipaleesta noin sadan vuoden ajanjaksolta. Näyttely avataan 8. joulukuuta Tarton Tampere-talolla (Jaani 4) klo 17.00.

Suurempaa osaa inkerinsuomalaisia koetteli sama kohtalo, joka paiskoi heidät hajaannukseen entisen neuvostovallan alueille, samoin pitkin Suomea ja Ruotsia. Mutta aina esiintyy myös poikkeuksellisia tarinoita, joihin on mahdollista tutustua joskus hyvinkin huolellisesti järjesteltyjen kotialbumien sivuilla.

Taisto-Kalevi Raudalainen on kerännyt noin viiden vuoden aikana muutama tuhatta valokuvaa inkerinsuomalaisten albumeista sekä koonnut niistä satoja kuvia käsittävän näyttelyn.

Näyttelyn juonen kokoaminen osoittautui vaivalloiseksi, sillä joistakin vaiheista ei ole säilynyt valokuvia lainkaan. Siksi kuvakertomuksen tueksi jokaisen paanun yhteyteen on liitetty tiivis, informatiivinen esitys kyseisestä kaudesta.

Näyttely on Suomen valtioneuvoston kanslian päätöksellä saanut avustusta Suomi 100 -tukiohjelmasta. Näyttelyn on suunnitellut valokuvaaja Herkki-Erich Merila.

Lisätietoa: Taisto-Kalevi Raudalainen, sähköposti: taika.rauta@gmail.com, puhelin: +372 51991427.

 

Kristiina Häikiö ettekanne ingerisoomlaste tagasipöördumislainest 10. novembril 2017

Helsingi ülikooli ajaloo doktorant Kristiina Häikiö peab Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekanne “Kuidas said ingerisoomlastest Soome Vabariigis ‘tagasipöördujad’ (paluumuuttajat)?”. Kõnekoosolek toimub Tartus Ingeri Maja (Veski tn. 35) esimese korruse saalis reedel, 10. novembril, algusega kell 17.00.

Kristiina Häikio tutvustab oma ettekannet nii:

“Nõukogude Liidu küllaltki rahumeelne lagunemine oli paljudele ootamatu ja erandlik sündmuste käik. Soome vahetus naabruses idapiiri taga vallandus sel perioodil ettenägematu ja kiire muutuste ahel. Nende muutuste kiiluvees toimus omapäraseid arenguid ka Soome Vabariigi valitsusasutustes.

Kuidas ikkagi läks nii, et Soome riik kuulutas teretulnuks “tagasipöördujatena” isikud, kelle esivanemad olid tulnud Ingerimaale 350 aasta eest? Need inimesed polnud kunagi elanud Soome Vabariigi territooriumil. Missugused isikud ja huvirühmad, kus ja millal osalesid aastatel 1985–1991 otsustusprotsessis, mis puudutas välismaalaste seadust ning residentsuspoliitkat? Missugune oli laiem üldpoliitiline kontekst, milles nimetatud sündmused aset leidsid?

Seda, kuidas ja millal täpselt ingerisoomlaste tagasipöördumislaine käivitus, pole ajalooteaduse vahenditega seni uuritud. Just seetõttu tegi Turu migratsiooniinstituudi (Siirtolaisuusinstituutti) eelmine juhataja Ismo Söderling mulle ettepaneku vastavateemalist uurimistööd alustada. Alates 2015. aastast, kui jäin Soome välisministeeriumi ametnikuna pensionile, teengi Helsingi ülikoolis väitekirja poliitilise ajaloo alal. Samal ajal olen ka Turu migratsiooniinstituudi kommunikatsiooniekspert.”

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Anni Reuteri ettekanne ingerisoomlaste küüditamisest 1930ndatel 2. juunil 2017

2. juunil 2017 peab Anni Reuter Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Ingerisoomlaste 1930. aastate küüditamine kirjades”. Kõnekoosolek toimub Tartus Ingeri Maja (Veski tn. 35) esimese korruse saalis algusega kell 17.00.

1930ndatel aastatel küüditati kokku umbes 35 tuhat ingerisoomlast oma küladest Koola poolsaarele, Kesk-Aasiasse ja Lääne-Siberisse. Anni Reuter käsitleb oma ettekandes diasporaa mõiste kaudu kolme küüditatute perekonna kirjavahetust. Kirjades tulevad esile religioossus, viletsad töö- ja elutingimused, neist johtunud haigused ja surm. Aga samas räägitakse ka põgenemistest, sellest, kuidas üritati ülal hoida omavahelist läbikäimist, soome komberuumi ja kojunaasmise lootust.

Riigiteaduste magister Anni Reuter on sotsioloogi haridusega Helsingi ülikooli doktorand, kes töötab Soome Kirjanduse Seltsis teadurina. Oma väitekirjas uurib ta Stalini aja küüditamiste kujutamist mälestustes ja väljasaatmiskohtades kirjapandud esitustes.

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Ettekandele järgneb samas kell 18 Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi üldkoosolek.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Anni Reuter

Anni Reuter. Foto: SKS-i koduleht