Tag Archives: Ajalugu

Fotonäituse “Päevapilte küüditamiste kümnenditest” avamine Tartu Tampere Majas

Soomes 2020. aastast tegutseva MTÜ Nouse Inkeri esinaine Helena Miettinen ja Anni Reuter avavad 22. septembril kell 18.00 Tartu Tampere Majas ingerisoomlaste elusaatustest jutustava fotonäituse “Päevapilte küüditamiste kümnenditest”.

Avamisel räägib Anni Reuter (Soome Kirjanduse Selts) oma värskest populaarteaduslikust väljaandest “Suomalaiset Stalinin puhdistuksissa” (Soomlased Stalini repressioonide küüsis, SKS 2023). Seejärel kõneleb Inkeri Sava (Helsingi Ülikool) mäletamise problemaatikast ning laulja ja helilooja Eila Pöllänen (Rootsi) esitab laule, mis on sündinud näitusel eksponeeritud fotode põhjal.

Fotonäituse fookuses on ingerisoomlaste suhtes toime pandud massirepressioonid Stalini aegses Nõukogude Liidus. Osa fotodest pärineb intervjueeritute perealbumitest ja MTÜ Nouse Inkeri arhiivist, osa aga Anni Reuteri värskest monograafiast, mille illustratiivsest materjalist suurem on pärit tema perekonnaarhiivist.

Koostajate vaatenurk on ühtaegu teaduslik ja subjektiivne, sest nende mõlema lähisugulasi saadeti vangilaagrisse või küüditati. Nende seas oli mitmeid, kes kunagi ei naasnud.

Nüüdseks pea sajanditagused läbielamised – massilised küüditamised, rahvustunde maha surumine, identiteedi tühistamine, laste õigusvastane sundevakueerimine ja ümberrahvustamine – see kõik on taas päevakorral tänapäeva Ukrainas.

Lähem info: Taisto Kalevi Raudalainen, taika.rauta@gmail.com

Kogumiku “Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus” esitlus Rahvusraamatukogus 6. detsembril 2022

Teisipäeval, 6. detsembril kell 16.00 toimub rahvusraamatukogu väikeses majas (Narva mnt 11) Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi koostöös valminud artiklikogumiku „Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus“ esitlus.  

Raamatuesitlusel saab kuulda ingeri lüroeepilistel rahvalauludel põhinevaid töötlusi Arvo Survo esituses. 

Palume üritusele registreeruda siin:   

Tegu on uue eelretsenseeritava toimetiste sarja „Ingerimaa mälupaigad“ esimese väljaandega. Kogumiku juhatab sisse Jüri Viikbergi artikkel vadja ja eesti keele seostest. Enn Ernits analüüsib üksikasjalikult loodusnimesid Tartu rahulepingu järel Eestiga liidetud Ingerimaa alal. Kaks artiklit on pühendatud ingeri kultuuriloo säravatele esindajatele: Madis Arukask vaatleb Ingerimaa kirikuõpetaja Arvo Survo eepilisi teoseid ning Miina Pärn viib meid Veljo Tormise Ingerimaale pühendatud kooritsüklite radadele. Elo Jakobson annab ülevaate Eesti Rahvusraamatukogus säilitatavatest Ingeri-teemalistest trükistest.  

Mitu artiklit käsitlevad Ingerimaa põliselanike ajalugu. Piret Lotman kirjutab 17. sajandil Ingerimaaga liidetud Narva elanike saatusest Põhjasõja ajal. Igor Kopõtini uurimuse fookuses on ingeri sõdurite panus Eesti Vabadussõjas. Taisto-Kalevi Raudalaineni artikkel keskendub kahe maailmasõja vahel Eesti alal elanud ingerlaste identiteediprobleemile. Reijo Rautajoki kirjutab ingeri pagulaste saatusest Soomes Teise maailmasõja lõpul. Kaasaega jõuab välja Ergo-Hart Västrik, kes heidab valgust Venemaa territooriumil elavate Ingerimaa põliselanike tänapäevaelule.  

Kogumikku on võimalik kohapeal osta soodushinnaga 10 €. Tasumine ainult sularahas. 

Soomekeelne seminar uutest Ingeri-teemalistest uuringutest Tallinnas 24. oktoobril 2022

24. oktoobril toimub Tallinnas Soome Instituudis (Harju tn 1) teadusseminar, millel tutvustatakse värskeid Ingeri-teemalisi uurimusi. Seminar algab kell 11 ning töökeeleks on soome keel.

Lähem info:

Taisto-Kalevi Raudalainen, Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi juhatuse esimees, taika.rauta@gmail.com
Elo-Hanna Seljamaa, Helsingi Ülikool, projekti “Memory Cultures of Ingrian Finns: A Comparative Perspective on the Dynamics of Personal and Cultural Remembrance” täitja, elo-hanna.seljamaa@ut.ee

Seminari kava:

Tuoretta tutkimusta inkeriläisyydestä
24.10.2022

Suomen Viron-instituutti (Harju 1, Tallinna)

11:00 avaus
Hannele Valkeeniemi, Suomen Viron-instituutti
Taisto-Kalevi Raudalainen, Viron Akateeminen Inkerimaa -seura

11:20 Pakkomuuton ylisukupolviset jäljet: Perhemuistelu ja inkeriläistaustaisten hyvinvointi Virossa ja Suomessa
Elina Turjanmaa, Oulun yliopisto, Perheen erossaolon ylisukupolvinen muistaminen -hanke

12:05 Inkeri ja inkeriläisyys – muistot talteen, arkistot haltuun -yhteistyöhanke (2018-2020)
Maiju Korte, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura

12:35 Karkotus, hajaannus, vastarinta – Inkerinsuomalaisten aikalaiskirjeet ja muistitieto Stalinin ajan Neuvostoliitosta
Anni Reuter, Helsingin yliopisto

Tauko

13:30 Inkerinsuomalaisten menneisyyksien muistaminen ylirajaisesta näkökulmasta
Ulla Savolainen, Helsingin yliopisto, Transnational Memory Cultures of Ingrian Finns: A Comparative Perspective on the Dynamics of Personal and Cultural Remembrance -hanke

14:30 Inkeriläisten yhdistystoiminta Ruotsissa
Nika Potinkara, Helsingin yliopisto

15:00 Inkeriläiset ja Viron vähemmistöpolitiikka
Elo-Hanna Seljamaa, Helsingin yliopisto

Tauko

16:00 Kuinka syntyi kirjani inkeriläisestä äidistäni
Reijo Rautajoki, Itä-Suomen yliopisto, Joensuu

16:30 Tuoreempaa tutkimusta sekä elämäkertakirjallisuutta Virossa (esitys)
Taisto-Kalevi Raudalainen, Viron Akateeminen Inkerimaa -seura

Järjestäjät: 
Taisto-Kalevi Raudalainen, Viron Akateeminen Inkerimaa -seura, pj., taika.rauta@gmail.com
Elo-Hanna Seljamaa, Helsingin yliopisto, Transnational Memory Cultures of Ingrian Finns: A Comparative Perspective on the Dynamics of Personal and Cultural Remembrance -hanke, elo-hanna.seljamaa@ut.ee

Seminar ”Ingeri kiriku taassünd 1989-1994” Pärnu Vanalinna koolis 15. augustil 2021

Ingerisoomlased võlgnevad suure osa oma rahvuslikust taassünnist evangeelse luterliku kiriku taastamisele 1970.-1990. aastatel. Selles pikas protsessis on olnud otsustav roll ka Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul.

Neid teemasid käsitletakse ingerisoomlaste XXX juubelilaulupeo raames korraldataval seminaril ”Ingeri kiriku taassünd 1989-1994”, mis toimub Pärnu Vanalinna kooli saalis 15. augustil 2021 algusega kell 11.00.

Seminarile on kutsutud esinema üks ajastu võtmetegelasi, pragune Lääne piiskop Tiit Salumäe.

Peaesinejaks on teoloogiadoktor Antti Luoma, kes on lähemalt vaadelnud Ingeri kiriku saamislugu ning kaitsnud sel teemal hiljuti (2020) ka doktoriväitekirja.

Kaasettekanded on Kristiina Häikiölt, kes peatselt kaitseb Helsingi ülikooli juures väitekirja ingerisoomlaste lähiajaloo alal, ning misjonivaimulik Pasi Hujaselt, kes samuti aktiivselt osales toonastes sündmustes.

Ettekannetele järgneb vestlusring, mida modereerib Eesti Akadeemilise Ingerimaa seltsi juhatuse esimees Taisto Raudalainen.

Heinrich Stahli ja Eesti-Ingeris teeninud vaimulike mälestustahvlite pühitsemine Narva Aleksandri kirikus

Narva Aleksandri kirikus pühitseti 3. oktoobril mälestustahvel eesti kirjakeele alusepanijale Heinrich Stahlile. Mälestustahvli pühitsemisel peetud ettekandes rõhutas ajaloolane Piret Lotman, et kuna Stahl on surnud ja maetud Narvas, aga tema hauapaiga kohta pole mingit teavet, siis on väga õigustatud, et mälestustahvel sai paigaldatud just sellesse kohta.

Teise mälestustahvliga meenutatakse 20. sajandi esimesel poolel Kalliveres ja Narvas tegutsenud evangeelse-luteri kiriku vaimulikke. Luterlikke teenistusi Narva linnas ja nn. Eesti-Ingeri alal asuvas Kallivere külas pidasid aastail 1930-1944 soomlastest pastorid Helle Kalervo Erviö, Reino Ylönen ja sõja ajal jutlustanud organist Aatami Hyrri.

Helle Kalervo Erviö esimene teenistuskoht tsaariaegsel Ingerimaal oli Ida-Ingeri praostkonna Järvisaari-Markkova koguduses. 1930. aastast jätkas ta teenimist Narva soome-rootsi Püha Miikaeli koguduses ja 1931. aastast Eesti-Ingeri Kallivere koguduses. Elas ju toona Rosona, Lauga ja Kullajõe ääres tuhatkond luteriusulist, lsaks Narvas üle pooletuhande linnasoomlase.

Pastor Erviö ja Kullakülast pärit soomekeelse kirjamehe Leander Reijo teeneks tuleb lugeda ka uue Kallivere kiriku ehitamise algatamist. Erviö kaitses ihust ja hingest siinset soomekeelset kirjasõna ja kooliõpetust. Eesti võimud tõlgendasid seda agarat tegevust kohalike eestlaste ja soomlaste vahel lõhe tekitamise püüdena. Teadupärast avaldas Erviö Soome ajalehtedes rea Eesti vähemuspoliitikat kritiseerivaid kirjutisi. Selle tulemusena soovitati Erviöle kas oma Soome kodakondsusest loobuda või ametist hoopis lahkuda. Ta valis 1937. aastal Soome naasmise. Erviö tuli 1940. aastal Eesti-Ingerisse siiski tagasi. Sel Eesti Vabariigi annekteerimise aastal Erviö vangistati juba punavõimu poolt ning mõisteti esialgu surma. Surmaotsus vaadati siiski hiljem ümber ning vaimulik saadeti järjekordselt välja Soome Vabariiki.

Õpetaja Reino Ylönen teenis ülalnimetatud kogudusi 1938. aastast kuni 1940. aastani. Tema üheks suureks teeneks on sadade ingerisoomlastest sõjaorbude ära toomine Poola (endise Ida-Preisi) aladelt 1943. aasta juulis. 1944. aastal oli Ylönen üks neid välipastoreid, kes aitasid läbi viia mastaapset tsiviilelanikkonna evakuatsiooni läheneva rinde eest.
Ylönen tegutses ka ingerisoomlastest koosnenud Erillis-Pataljoona-6 välipastorina rindel ja selle lähistel. Tema teeneks võib lugeda Eesti-Ingeri seltsi lipu, Kallivere kirikuvara ja 1642. aastal trükitud ning Kuninganna Kristiina poolt Narva Püha Miikaeli kogudusele kingitud nn. Agricola-piibli päästmist 1944. aastal.

Aatami Hyrri pidas peamiselt organisti ametit, ent sõja ajal, mil kirikuõpetajaid nappis, ta ka jutlustas ning jagas sakramente. Selles toetas teda perekondlik vabakiriklik taust. Hiljem Soomes elades, jätkas Aatami Hyrri aktiivset tegevust ingerisoomlaste hüvanguks.

Mälestustahvlite õnnistamise eel esines segakoor Vox Populi (dirigent Janne Fridolin) Veljo Tormise kooriteostest koosnenud kavaga. Piduliku sündmuse lõpuks tuli esitamisele Taisto-Kalevi Raudalaise sõnadele kirjutatud Pärt Uusbergi kooriteos “Pyhä Pihlaja”, mis valmis möödunud aastal ingerisoomlastest sõjaohvrite mälestamiseks ja kanti esmakordselt ette Arvo Pärdi Keskuses Laulasmaal.

Pidulikust kontserdist ja mälestustahvlite pühitsemisest on valmimas salvestus, mille montaaži on võimalik näha Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse koduleheküljel.

Ingeri-teemaline väljapanek Eesti Rahvusraamatukogu lugemissaalis kuni 15. veebruarini 2020

Eesti Rahvusraamatukogu 7. korrusel humanitaarsaalis on kuni 15. veebruarini Ingerimaa-teemaliste raamatute väljapanek “Ingerimaa peegeldusi”. Tutvumiseks on RR kogudes olev kirjasõna, mis omal viisil peegeldab Ingerimaa ning ingerisoomlaste mitmekesist kultuuri ja heitlikku ajalugu. Esitletavad  raamatud, valikkogumikud, sõnastikud, noodid ja helikandjaid  on avatud vitriinides, konsultandi vahendusel saab küsida kojulaenutusvõimalust.

“Ingerimaa peegeldusi” põhineb 2. oktoobril 2019 toimunud seminari ”Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus” juures tutvumiseks olnud väljapanekul, mille aluseks oli esmalt bibliograafiline valik e-kataloogist Ester – märksõnadeks Ingerimaa, ingerisoome, isuri, vadja, ingerlased, ning teisalt trükisõnas ingeri enesemääratluslikke aspekte väljendav – mälestused, folkloor ning ka ilukirjandus.

Näituse juures on ka väljapanekul olevate raamatute nimestik. Kui keegi on nimestikust huvitatud (või ka valiku aluseks olnud 02.oktoobri seminari väljapaneku laiemast nimestikust), siis neid saab ka jagada.

Lähem info: Elo Jakobson, Eesti Rahvusraamatukogu infospetsialist ja kultuuriuuringute referent, elo.jakobson@nlib.ee / +372 630 7209

Ingerimaa peegeldusi
Näitus “Ingerimaa peegeldusi” Rahvusraamatukogu humanitaaria saalis.

Seminar ”Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus” Eesti Rahvusraamatukogus 2. oktoobril 2019

Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsiga korraldab 2. oktoobril Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis seminari “Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus”.

Ajalooline Ingerimaa on tasahilju kadumas suulise mälu maastikelt. Seda enam omandab kaalu mäluasutuste arhiividesse talletatu. See tohutu ainestik võib parimal juhul saada ka osaks uudsel viisil avalduvast kultuurilisest identiteedist.
Seminari “Ingerimaa mälupaigad” eesmärgiks on tuua kokku inimesi, kellele Ingeri on lähedane kas uurimisteemana või kultuurilise kogemusena.

Seminar algab kell 12:30 Rahvusraamatukogus leiduvate Ingrica‘t sisaldavate trükiste väljapaneku avamisega, millele järgnevad ettekanded:

Enn Küng (Tartu Ülikool) Ingerimaa arhiiviallikatest
Elo Jakobson (Rahvusraamatukogu) Ingerimaad käsitlevatest trükistest Rahvusraamatukogus
Piret Lotman (Rahvusraamatukogu) “Pisarad olid meie ainuke söök ja jook” – Põhjasõja ajal Narvast küüditatute saatusest
Enn Ernits (Eesti Maaülikool) Vadja kohanimede struktuurist ja algupärast

Kohvipaus kell 14:30. Ettekanded jätkuvad kell 14:45

Miina Pärn (kammerkoor Collegium Musicale) Veljo Tormise tuules ingerisoome laulude radadel
Madis Tuuder (Narva Linnavalitsus) Eesti-Ingeri haridusolud, kirikuelu ja logistilised probleemid
Madis Arukask (Tartu Ülikool) Ingerimaa rahvarühmade ajalugu Arvo Survo eepilises loomingus
Taisto Raudalainen (Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsus) Eesti koorimuusikute Aleksander Saebelman-Kunileiu ja Gustav Evert Mesiäise seostest Kolppana õpetajate seminariga Ingerimaal

Seminari lõppedes esineb kell 17:00 Rahvusraamatukogu fuajees segakoor Vox Populi Tormise-kavaga.

Seminar on tasuta, kuid vajalik on .

Lisainformatsioon: Taisto Raudalainen, taika.rauta@gmail.com, tel. 5199 1427.

Seminar “Ingerisoomlased täna ja homme: 75 aastat ingerisoomlaste evakuatsioonist Soome” Helsingis 5. oktoobril 2019

Ingerisoomlaste rahvusvaheline kogukond peab oma rahvusrühma Soome saabumise 75. aastapäeva 5. oktoobril 2019 Helsingis Finlandia-talos.

Aastatel 1943–1944 evakueeriti sõja jalust Soome Vabariiki 63 000 ingerlast. Nad toodi Paldiski ja Hanko sadamate kaudu ära Leningradi rinde eest. Soome president Risto Ryti avaldas täielikku toetust sõjapõgenike äratoomisele, nimetades päästeoperatsioonide ülemaks Helsingi tehnikakõrgkooli hüdroloogiaprofessori Pentti Kaitera.

Juba 1944. aasta sügisel nõudis Nõukogude Liit, viidates vaherahu 10. paragrahvile, ingerisoomlaste repatrieerumist. Väga suur osa ingerisoomlasi naasis vabatahtlikult, paljude suhtes rakendati aga sunnimeetodeid ja ähvardusi. Ent sugugi kõik ei pöördunud tagasi. Soome jäi neist üle 8000 inimese, kellest omakorda pooled pagesid edasi Rootsi, sest kardeti Nõukogude Liitu sundtagastamist.

President Paasikivi ja president Kekkonen kehtestasid välispoliitisest olukorrast johtuvalt vaikimispoliitika kõike ingerisoomlasi puudutava suhtes. Selline olukord kestis koguni neli aastakümmet! 1990. aasta aprillis kutsus president Mauno Koivisto ingerisoomlased Soome ”tagasipöördumisseaduse” alusel, võrdsustades nad Soome kodanikega. See otsus on toonud Soome pea 35 000 ingerisoomlast erinevatest endise Nõukogude Liidu piirkondadest.

Tänapäeval on ingerisoomlased Soomet ja Eestit tihedalt siduv rahvarühm. Nende lugu moodustab osa kahe maa ühisest ajaloost, ühe samba tõelises Soome Sillas. Ingerisoome juured on ju kaasajal vähemalt 100 000 inimesel Soomes, Eestis, Venemaal ja Rootsis.

Ingeri päeval (5. oktoobril) Helsingis toimuva seminari ja sellele järgneva piduliku koosviibimise korraldab Soome Akadeemiline Ingeri Selts. Korraldustöös on kaasa aidanud Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts. Osalema on oodatud Eesti, Vene ja Rootsi Ingeri liitude esindajaid.

Ingeri päeva (5.10.) kava:

12.00–12.30 Finlandia-talo ees heisatakse 100-aastane Ingeri lipp

13.00–17.00 Seminar “Ingerisoomlased täna ja homme: 75 aastat ingerisoomlaste evakuatsioonist Soome” Finlandia-talos

13.00 75 aastat Ingerisoomlaste saabumisest Soome – Reijo Rautajoki, PhD (SAIS-i juhatuse esimees)

13.15 Ingerisoomlased arhiiviainestikes – Jussi Nuorteva, PhD (Soome Rahvusarhiivi juhataja)

13.45 Noore ingerisoomlasena moodsas maailmas – Lea Pakkanen, MA (toimetaja, sotsiaal- ja kultuuriantropoloog)

14.15 Ingerisoomlus ja tänapeva Ingerimaa – Wladimir Kokko, MA (Peterburi Ingeri Liit)

14.45 Kohvipaus

15.15 Ingerisoomlasi puudutavad arhiiviainestikud kogukondlikku kasutusse! – Taisto-Kalevi Raudalainen, MA (EAIS-i juhatuse esimees)

15.45 Kuumi küsimusi külma sõja lõpetuseks – Kristiina Häikiö, MA (Helsingi ülikooli riigiteaduste doktorant)

16.15 Ingeri kultuuripärandi väärtustamisest – Toivo Flink, PhD (Siirtolaisuusinstituutti teadur)

16.45 Lõpuväitlus

19.00–23.30 Pidulik vastuvõtt Ostrobotnia korporatsioonimajas 

19.00 Saabumine

19.15 Reijo Rautajoki tervitus

19.30 Õhtusöök

20.30 Piduliku kõne peab prof. Maria Lähteenmäki Ida-Soome ülikoolist

Esineb ansambel Mesimarjat; luuletusi loeb Toivo Flink

 

Registreerumine seminarile ja sellele järgnevale pidulikule vastuvõtule: www.sais.fi

Peakorraldaja ja lisateave: Soome Akadeemiline Ingeri Selts (SAIS), www.sais.fi

Seminar ”75 aastat ingerisoomlaste päästeoperatsioonist” Arvo Pärdi Keskuses Laulasmaal 20. juulil 2019

Seminaari “75 vuotta inkerinsuomalaisten pelastusoperaatiosta” 20. heinäkuuta 2019 Arvo Pärt -keskuksessa Laulasmaalla

14.30 Seminari pidulik avamine Pärt Uusbergi koorilauluga “Pyhä pihlaja”, esitab segakoor Vox Populi Janne Fridolini juhatusel / Seminaarin juhlalliset avajaiset, Pärt Uusbergin kuorolaulun ”Pyhä Pihlaja” ensiesitys, sekakuoro ”Vox Populi”, johtaa Janne Fridolin

14.45 Avasõnad / Alustava puheenvuoro (Taisto Raudalainen)

Soome sursaatkonna ja Lääne-Harju valla esindajate kõned / Suomen Suurlähetystön ja Lääne-Harjun kunnan edustajien puheenvuorot

Arvo Pärt, Alleluia Tropus, sekakoor ”Vox Populi” esituses

Ettekanded / Esitelmät:

Reijo Rautajoki (Helsinki / Joensuu) Mahavaikitud laagrid: Ingerimaa sõjapõgenikud Soomes 1943–1944 / Vaietut leirit: Inkerinmaan sotapakolaiset Suomessa 1943–1944

Argo Kuusik (Tallinn, Eesti Mälu Instituut) Oudovamaa eestlaste evakueerimine Peipsitagusest 1944: Ajastu üldpilt / Outovan virolaisten evakuaatio-operaatio Peippusjärven itärannalta

Arnold Lindgren (Paldiski, Suur-Pakri) Mälestusi pakrirootslaste ja ingerisoomlaste evakueerimisest / Muistoja Viron rannikkoruotsalaisten ja inkerinsuomalaisten evakuaatiotoimista

Hanno Ojalo (Tallinn, Eesti Rahvusraamatukogu) Sõrulased sõja jalus 1944–1945 / Sõrven niemimaan virolaiset sodan jaloissa 1944–1945

Taisto-Kalevi Raudalainen (Tallinn, Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts) 75 aasta taguste sündmuste sõnastamine mälestuskividel / 75 vuoden takaiset tapahtumat muistokivissä

16.30 Koosviibimine ja suupisted Arvo Pärdi Keskuse aias / Kahvitarjoilu Arvo Pärt -keskuksen pihassa

Sõjapõgenikud Paldiskis 1943. aasta varakevadel.

Sõjapõgenikud Paldiskis 1943. aasta varakevadel.

 

Einar Värä ettekanne 1910. aasta eesti, soome ja ingerisoome laulupidudest 26. aprillil 2019

Sihtasutuse Innove õppekava- ja metoodikaagentuuri nõunik Einar Värä peab 26. aprillil Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande „Vabaduse teema 1910. aasta laulupidudele pühendatud Soome ja Eesti ajakirjandusmaterjalides“. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) saalis algusega kell 17.00.

Ettekande tutvustus:

2019. aastal tähistatakse Eestis üldlaulupidude traditsiooni 150. aastapäeva. Laulupidudel on olnud oluline osa nii eestlaste, soomlaste kui ka ingerisoomlaste rahvusliku eneseteadvuse ja vabaduspürgimuste kujunemisel.

1910. aastal toimus Tallinnas Tallinna III ehk Eesti VII üldlaulupidu, mis oli viimane enne Eesti iseseisvumist. Samal aastal toimus Terijoel Soome laulu-, muusika- ja spordipidu, mis pälvis suurt ülesoomelist tähelepanu. Peaaegu samal ajal leidis aga Kelttos aset ingerisoomlaste V laulu-, muusika- ja spordipidu. 

Laulupidudega seoses tõstatus nii Soome kui Eesti ajakirjanduses üsna teravalt eestlaste ja soomlaste vabaduse temaatika. Kuidas aga mõisteti tollal sõna „vabadus“?

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Einar Värä perega.