Tag Archives: Ettekanded

VII Mikael Agricola päeva konverents 5.–6. aprillil 2019 TÜ Narva Kolledžis

Soome keele päeva e. Agricola-päeva tähistatakse Narvas traditsiooniliselt esimese soomekeelse aabitsa ja katekismuse autori ning Uue Testamendi tõlkija Mikael Agricola surmapäeval 9. aprillil. Sel puhul korraldatakse Tartu Ülikooli Narva Kolledžis juba seitsmendat korda rahvusvaheline Mikael Agricola päeva konverents, mis tänavu toimub 5.-6. aprillil.

Konverentsile on oodatud ettekanded teemadel:
– Mikael Agricola ja Elias Lönnroti pärand
– soome keele ja kultuuri õpetamise aktuaalsed küsimused
– soome-ugri kirjakeelte ajalugu ja tänapäev
– soome-ugri (väike)keelte väljavaated ja revitaliseerimine
– Ida-Virumaa ja Ingerimaa vähemuskeelte saatus ja staatus
– soome-ugri keelte sotsiolingvistiline olukord laiemalt
– keelemaastiku uurimise aktuaalsed probleemid
– võrdlev ja ajalooline keeleteadus

Konverentsi töökeelteks on eesti, soome, vene ja inglise keel. Konverentsi ettekanded ilmuvad Udmurdi Riikliku Ülikooli eelretsenseeritavas ajakirjas “Yearbook of Finno-Ugric Studies”, mille klassifikaatoriks on 1.2. Lisaks Narva kolledži sarjas “Studia humaniora et paedagogica collegii Narovensis”.

Palume esitada ettekande kokkuvõtte registreerimisankeedil (1500-2500 tähemärki) 08.02.2019. Slaidiprogrammi või jaotusmaterjalid vamistada võimaluse korral ette mitte esinemiskeeles. Esitamise tähtaeg on 01.04.2019

Konverentsi korraldab Tartu Ülikooli Narva Kolledž. Kaaskorraldajad: Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts, Narva Ingerisoomlaste Selts, Soome Suursaatkond (Tallinn), ajakirja Yearbook of Finno-Ugric Studies toimetus (Iževsk)

Korraldustoimkond: Szilárd Tóth (toimkonna esimees, TÜNK / TLÜ), Heinike Heinsoo (TÜ), Helle Kuldsepp (Narva Kesklinna Gümnaasium / Narva Ingerisoomlaste Selts), Sergei Mõznikov (Vene TA Slavistika Instituut, Moskva / A. I. Herzeni nimeline Venemaa Pedagoogikaülikool), Alexandra Rodionova (Vene TA Karjala uurimuskeskus), Evar Saar (Võru Instituut).

Toimumiskoht: Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Raekoja plats 2, 20307 Narva & Hotell Inger, Puškini 28, 20306 Narva

Plenaarettekanded ja seni vastu võetud ettekanded:
– Sándor János Tóth (Komárno): Hungarian vs. Slovak aspects of writing family names
– Wladimir Kokko (Pietari): Inkerin Liitto: 30 vuotta historiaa / Ingrian Union: 30 Years of it’s History
– Nikolay Rakin (Sõktõvkar): Коми литература на эстонском языке, эстонская литература на коми / Komi kirjandus eesti keeles, eesti kirjandus komi keeles
– Mehmet Muslimov (Pietari): Järvisaaren murteesta / О диалекте прихода Ярвисаари
– Enn Ernits (Tartu): К истории изучения и обозначения аффрикаты č в водском языке
– Nina Zaitseva (Petrozavodsk): ”Virantanaz” – эпический памятник вепсскому языку эпохи ревитализации / Vepsänkielisestä Virantanaz-eepoksesta ja sen merkityksestä revitalisaation aikana
– Alexandra Rodionova (Petrozavodsk): К проблеме нормирования языка людиков
– Dyakonova Maria (Petrozavodsk): Проблемы сохранения национальной идентичности карел (на примере этнолокальной группы карел-людиков)
– Taisto Raudalainen (Tallinn): Vabatahtlikult-sunniviisiliselt: 75 aastat ingerisoomlaste päästeoperatsioonist
– Вадим Орлов (Ханты-Мансийск): Сказ о старике Атом и его жене, записанный Б. Мункачи как адаптация библейского сюжета об Адаме и Еве к религиозному сознанию манси
– Madis Arukask (Tartu): Этническая история в эпосах малых народов / Etniline ajalugu väikerahvaste eepostes
– Анна Пекина (Petrozavodsk): Художники- иллюстраторы «Калевалы»

Konverentsi raames toimub Narva ingerisoome koori “Iloiset Ystävät” kontsert ja raamatuesitlus: Vepsa eepos Virantanaz. Autor: Nina Zaitseva. Tõlkinud, kommenteerinud ja saatesõna kirjutanud Madis Arukask

Lähem info: Szilard Tibor Toth, conference.narva@ut.ee, telefon: (+372) 740 1919

Igor Kopõtini ettekanne Ingeri polgust Eesti Vabadussõjas 22. veebruaril 2019

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sõjaajaloo lektor Igor Kopõtin peab 22. veebruaril Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Ingeri polk (rügement) Eesti Vabadussõjas”. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) saalis algusega kell 17.00.

Eelseisev ettekanne keskendub Ingeri rahvusliku väeosa lühikesele, kuid keerulisele ajaloole, näidates selle rolli Eesti väejuhatuse plaanides Vabadussõja ajal. 

Eesti sõjaväes loodi Vabadussõja ajal mitmed rahvusüksused, mis koosnesid vähemusrahvustest või välismaalastest. Üheks selliseks väeosaks oli Ingeri polk (rügement), mis koosnes suurelt osalt ingerisoomlastest. Väeosa loomine oli seotud ühest küljest ingerisoomlaste püüdega saavutada ulatuslikku autonoomia, kuid teisest küljest sobitus ka Eesti rahvaväe ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri strateegilise kontseptsiooniga aktiivsest kaitsesõjast. Selle juhtmõte oli lahingutegevuse raskuse viimine väljaspoole Eesti piire, kusjuures põhirolli pidid täitma Eesti Vabariigi liitlased ja rahvaväe mitte-eestlastest formeeritud rahvusüksused. Eesti regulaararmee sõdurite motivatsioon sõdida väljapool etnilist territooriumi, k.a. Venemaal oli äärmiselt madal. 

Juba mais 1919. aastal sattus Eesti abiga formeeritud ja relvastatud Ingeri väeosa väga teravasse konflikti Vene valgekaartlastega, mistõttu pidi oma tegevuse ajutiselt lõpetama. Suve lõpus formeeriti armeede vahelise kokkuleppe alusel Ingeri polk uuesti ja ta osales Vene valgete Loodearmee sügispealetungis Eesti väeosa staatuses. 

Vaatamata sellele, et ingerlased olid rindel vahetpidamata alates pealetungi algusest kuni vaherahu sõlmimiseni ning kandsid raskeid kaotusi, ei saanud nad Eesti väejuhatuse tunnustust.

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalainen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Ingeri rügemendis teeninute aumärk 1930. aastatel. (J. Laidoneri muuseum)

Taisto-Kalevi Raudalaise ettekanne esimeste ingerisoomlaste seltside loomisest Eesti Rahva Muuseumis 7. detsembril 2018

Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalainen peab 7. detsembril kell 17.00 seltsi kõnekoosolekul ettekande „Esimeste ingerisoomlaste seltside loomisest Eesti Vabariigis 1921–1925“. Erandkorras Eesti Rahva Muuseumis (Aliise Moora auditooriumis) peetaval kõnekoosolekul esitletakse ka vastset Fenno-Ugria Asutuse aastaraamatut „Soome-ugri sõlmed“, mis sisaldab mh. mitut Ingerimaa teemalist kirjutist.

Taisto-Kalevi Raudalaise ettekande tutvustus:

Admiral Johann Pitka – kes oli olnud nn. Ingerimaa operatsioonide läbiviijaks ja Lääne-Ingeri rügemendi formeerijaks – patronaaži all üritati esimest ingerisoomlaste seltsi luua juba 1921. aasta lõpul. Selle põhikirjaline ülesanne oli toetada uuel asukohamaal neid rügemendi võitlejaid, kes olid jäänud Eestisse pärast üksuse demobiliseerimist. Seda seltsi siiski kunagi ei rajatud, sest Eesti Vabariigi siseministeerium ei andnud selle tegutsemiseks luba. Miks? Põhjused tulenesid riikidevahelisest suhtlusest e. Eesti Vabariigi poolt aetavast välispoliitikast, mis omakorda rajanes nii Venemaa kui Entent’i riikide seisukohtadele. Seltsi mitmeid kordi ministeeriumi nõudel kohendatud põhikirjakavandist loeme, et selts soovis toetada „ingerisoome emigrante õiguslikult, vaimselt ja majanduslikult“, samuti „üleval pidada Eesti vabariigi ja Ingerimaa vahelisi suhteid“ ning „anda avalikkusele teada Ingerimaa olukorrast“.

1924. aastal asutati teine, Eesti-Ingeri ehk Rosona-äärsete soomlastest elanike initsiatiivil loodud selts. Selts tegutses üle kümne aasta kuni lõpetas 1935. aastal tegevuse liikmete vähesuse tõttu. Viron-Inkerin Seura ehk Eesti-Ingeri Selts tegi põhikirjajärgselt „valgustuslikku tööd ingerlaste ja soomlaste hulgas, äratades rahvustunnet ning isamaa-armastust“.Kolmandaks asutati 1925. aastal Kalliveres Ingeri Eesti Haridusselts hõimuliikumise aktivisti ja ministeeriumiametniku Samuel Sommeri eestvedamisel. Selle n-ö. ülaltpoolt asutatud organisatsiooni eesmärgiks oli põhikirjajärgselt „pidu- ja kõneõhtute korraldamine“ ning Rosona-äärsete soomlastest elanike harjutamine Eesti Vabariigi kooli- ja kultuurioludega.

Kõnekoosolekule järgneb samas kell 18 Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi üldkoosolek.

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, EAIS-i juhatuse esimees, tel. 51991427, e-post: taika.rauta@gmail.com

Taisto Raudalainen üles seadmas näitust “Ingerisoomlaste 100 aastat”. Foto: Soome suursaatkond Tallinnas.

Varpu Myllyniemi ettekanne eestlaste ja ingerisoomlaste koostööst kirikuelu edendamisel 23. märtsil 2018

23. märtsil kell 17.00 peab Helsingi ülikooli teoloogiamagister Varpu Myllyniemi  ettekande “Hõimuvendade koostöö Ingeris: luterlastest eestlased ja ingerisoomlased 19. sajandi lõpul ja nõukogude aja alguskümnendeil“. Kõnekoosolek toimub erandkorras Tartu Ülikooli peahoone (Ülikooli 18) auditooriumis 228 ja on inglise keeles. Kõnekoosoleku korraldavad Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts ja Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts koostöös Eesti Kirikuloo Seltsiga.

Ettekande tutvustus:

Oma ettekandes uurin ingerisoomlaste ja eestlaste koostööd kirikukogudustes ja kristlikes ühendustes. Lääne-Ingeri eesti- ja soomekeelsed luterlased pidasid mitmetes paikkondades samades kristlikes kogudustes ja pühakodades jumalateenistusi, lugemisi kui ka pühapäevakoole mõlemas keeles. Eestist laenati ka kooriliikumine ja laulupeotraditsioon. Soome ja eesti vaimulike vaheline suhtlus oli tihe ka Peterburis.

Kõnelen, milliseid katsumusi tekitas rahvuslikele kirikutele ja usuühendustele nõukogude režiim. Mõlemale sai sündinud rahvusriikide piiride lähedus saatuslikuks. Usuvastane sisepoliitika raskendas oluliselt eestlaste ja soomlaste vaimulikku elu, sh oli raske saada koguduseõpetajaid. Nõukogude riigi algaastail oli eestlasel Oskar Palsal täita märkimisväärne osa Ingeri kiriku juures ja hiljem jälle mängis praost Selim Jalmari Laurikkala tähtsat rolli eestikeelsete luterlike koguduste jaoks.  Ent eesti ja soome vaimulike omavahelisi suhteid sel perioodil on uuritud veel üsna vähe. Kõik uued teadmised ja allikad oleksid seetõttu väga tervitatavad.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Varpu Myllyniemi. Foto Helsingi ülikooli kodulehelt.

Heinike Heinsoo ettekanne vadjalastest ja postkaardikomplekti esitlus 28. aprillil 2017

28. aprillil 2017 peab Heinike Heinsoo Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Ingerimaa põliselanikud vadjalased”. Ühtlasi esitleb ta koos magistrant Nikita Djačkoviga vadja vanasõnadega postkaardikomplekti “Vad´d´da juttõmizõd”. Kõnekoosolek toimub Tartus Ingeri Maja (Veski tn. 35) esimese korruse saalis algusega kell 17.00.

Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte dotsent Heinike Heinsoo tutvustab oma ettekannet nii:

Tahaksin kõnelda vadja keelest reaalajas. Just sellest keelest ja nendest inimestest, kes seda veel praegu oskavad, aga omavahel ei kasuta. Nad elavad Narvast ainult 45 kilomeetri kaugusel, aga kui mõelda sellele, mida me neist teame, siis tundub, et meie lähimad keelesugulased võiksid elada Austraalias. Liialdan? Loodan tõesti, et nii on. Paul Ariste ütles nelikümmend aastat tagasi, et ta jookseb võidu vadja keele kõnelejatega – kumb sureb enne, tema või vadja keel. Mina tahaksin elada nii, et ma näeksin, et vadja keeles kõneletakse veel pärast mind. Sellest, mida me selle heaks teinud oleme ja mida veelgi teeme, kõneleksingi meie seltsi koosolekul. Nikita Djačkov aitab mind koos tantsimisel ja laulmisel, vadja keeles loomulikult.

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Heinike Heinsoo

Heinike Heinsoo. Foto: Jassu Hertsmann, Delfi.

Reijo Rautajoki ettekanne Ingerisoome õpetajatest Teise maailmasõja ajal 24. märtsil 2017

24. märtsil 2017 peab Reijo Rautajoki Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Ingerisoome õpetajad Soome Jätkusõja keerises”. Kõnekoosolek toimub Tartus Ingeri Maja (Veski tn. 35) esimese korruse saalis algusega kell 17.00. Ettekanne on soome keeles.

1942. aastal Soomes rajatud Väestösiirtohallinto (evakuatsiooni-amet) oli 1943. aasta sügiseks viinud edukalt läbi operatsiooni üle 63 000 sõjapagulase päästmiseks Saksamaa poolt okupeeritud Ingerimaa aladelt. Pagulaste edasine integreerimine Soome ühiskonda kujutas endast suurt väljakutset. Kui Väestösiirtohallinto sai Riiginõukogult ülesande selle robleemiga tegelemiseks, otsustati appi võtta umbes 500 kooliõpetajat pagulaste endi hulgast.

Nõnda käivitati Jätkusõja ajal sõjapagulaste seas ulatuslik koolituskampaania, mille eesmärgiks oli täiendada ingerisoomlastest algkooliõpetajate teadmisi, et luua luua alus nende edasisteks õpinguteks Soomes. Täienduskoolitus leidis aset Põhja-Savo maakonnakeskuses Kuopios. Aastased kursused pidid üldkokkuvõttes toetama õpetaja kutseeksami edukat sooritamist.

Kuopio täiendõppekoolitusel osales üle saja ingerisoomalasest õpetaja, kes kõik jätkasid õpinguid ka õpetajaseminarides. Ent vaid neljandik neist lõpetas seminari, sest suurem osa õpetajatest saadeti Järelevalvekomisjoni ametnike survel tagasi Nõukogude Liitu ja väiksem osa põgenes Rootsi. Olude sunnil toimunud Soome sise- ja välispoliitiline suunamuutus võttis niisiis paljudelt õpetajatelt võimaluse kooli lõpetada ja valitud elukutse omandada.

Reijo Rautajoki ettekandes kirjeldatakse muu hulgas ka seda kardinaalset välis- ja sisepoliitilist pööret, mis leidis aset Soome haridusmaastikul pärast 1944. aasta septembris jõustunud Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi sõlmitud vaherahu. See sisaldas ühe punktina ka Soomes interneeritud sõjapagulaste ja sõjavangide tagasisaatmist.

Reijo Rautajoki on Kuopio seminari lõpetanud õpetaja poeg ja kaitseb sel kevadel samal teemal Joensuus Ida-Soome ülikooli juures doktorikraadi.

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts (http://ingerimaa.org.ee) koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Juha Tainio ettekanne kohtumistest ingerisoomlastega raadiotoimetajana 27. jaanuaril 2017

27. jaanuaril kell 17.00 esineb Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul kauaaegne Rootsi Raadio soomekeelsete saadete toimetaja Juha Tainio ettekandega “Kohtumisi ingerisoomlastega Soomes ja Rootsis”. Kõnekoosolek toimub Tartus Tampere Maja keldrisaalis (Jaani tn 4). Ettekanne on soome keeles.

Juha Tainio tutvustab on ettekannet järgmiselt:

“Minu tutvus ingerisoomlastega algas juba koolieas, kui esmakordselt kuulsin selle rahvarühma sõjaaegsest saatusest koolivend Ville Marjomäki ingerlasest emalt.

Kui 1970. aastatel olin Örebros Kesk-Rootsi raadiokanali soomekeelsete saadete toimetaja, panin tähele, et minu intervjueeritavad olid tausta poolest sageli ingerisoomlased. Neid oli nii tööbörsi vahenduskontoris kui ka pagulaste nõuandlates ja mujal. Örebrosse olid nad rajanud koguni soome seltsi.

Järgneva pea neljakümmend aastat kestnud toimetajatöö vältel Rootsi Raadio soomekeelsete saadete toimetajana tegin ohtralt intervuusid ingerisoomlastega, kellest osa olid teinud märkimisväärset karjääri, mõned koguni rahvusvahelisel tasemel. Just neid kohtumisi oma ettekandes meenutangi.”

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tampere Majaga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Juha Tainio

Juha Tainio. Foto Rootsi Raadio kodulehelt.

Seminar “Ingerimaa põlisrahvad ajaloos ja tänapäeval” 7. aprillil 2017

Soome kirjakeele rajaja ja piiblikeele kujundaja Agricola surma-aastapäeva (9. aprill) paiku tähistatakse Tartu ülikooli Narva kolledžis traditsiooniliselt soome keele päeva rahvusvahelise konverentsiga.

Eesti Akadeemilise Ingerimaa Selts koostöös TÜ Narva kolledžiga kutsuvad tänavu 7. aprillil osalema Mikael Agricola päeva konverentsi raames peetaval seminaril “Ingerimaa põlisrahvad ajaloos ja tänapäeval”.

Oodatud on käsitlused vadjalaste ja isurite uurimis- ja allikaloost, Ingerimaa läänemeresoome rahvaid puudutavatest arhiivi- ja välitöömaterjalidest. Erilist huvi pakuvad ettekanded selle kohta, missuguseid uusi ainekorpusi on välitöömaterjalide korrastamise ja läbitöötamise tulemusel viimas(t)e kümnendi(te) vältel arhiividesse ning erakogudesse lisandunud, või missuguseid seni läbi uurimata Ingerimaa põlisrahvaste alaseid arhiivimaterjale on viimasel ajal teaduskäibesse toodud.

Seminari keelteks on eesti, soome, vene ja ingise. Oma esinemissoovist seminaril palume teada anda hiljemalt 1. veebruariks. Ettekande pealkirja ja teesid (max 1500-2000 tähemärki) palume täita ankeedil, mille leiate TÜ Narva kolledži kodulehelt aadressil http://www.narva.ut.ee/sites/default/files/nc/agricola_day_2017_applic_form-1.doc. Ankeet palume saata e-posti aadressil taika.raud@gmail.com või ergo-hart.vastrik@ut.ee.

Lähem info: Taisto Raudalainen, EAIS-i juhatuse esimees

 

Mari Pukkoneni ettekanne ingerisoome metsavennast Taisto Praksist 9. detsembril 2016

9. detsembril kell 17.00 esineb Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul hobiajaloolane Mari Pukkonen ettekandega “Ingerisoomlane Taisto Praks Lõuna-Eesti metsavendade hulgas”. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) III korruse õppeklassis (sissepääs hoovi poolt).

Ettekande lühitutvustus: Gattšina lähedalt Vohhanovskoje külanõukogu (Ingeri kirikukihelkonna järgi Skuoritsa) Lusikkala külast pärit Taisto Praks sattus läbi sõjaaegse Soome (Uusimaa lään, Nummi vald, Järvenpää k.) ja sõjajärgse Venemaa (Novgorodi obl., Krestetski raj., Mokõi-Ostrovi k.) viimaks orvuna Võromaale Misso valda. Seal jagas ta mitme aasta vältel Eesti metsavendade traagilist saatust, kuni selle tõttu veerandsajandiks Venemaa kaugpõhja Vorkuta vangilaagrisse saadeti. Mari Pukkonen sattus Taisto Praksi eluloole, vaadeldes erinevaid Kagu-Eesti metsavendade salku 1950. aastate alguses, teiste hulgas nn Pilve salka, kuhu Taisto Praks Soome Volli nime all kuulus.

Kõik huvilised on lahkelt oodatud!

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, e-post: taika.raud@gmail.com, tel. 51991427.

Mari Pukkonen

Mari Pukkonen. Allikas: YouTube

Jyrki Paaskoski ettekanne 18. sajandi Ingerimaa usuelust 25. novembril 2016

25. novembril kell 17.00 esineb Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul Helsingi ülikooli dotsent Jyrki Paaskoski ettekandega “Soomekeelsete luterlike koguduste elust 18. sajandi Ingerimaal“. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja saalis (Veski 35, I korrus) ja ettekanne on soome keeles.

Ettekande lühikokkuvõte: Ingerimaa koguduste ajalugu Põhjasõja algusest kuni 18. sajandi lõpuni iseloomustavad suured muutused. Sajand algab sõjapurustustega, järgneb Peterburi rajamine ning soomekeelsete koguduste aeglane toibumine. Sajandi teisel poolel on kogudused elujõulised, kirikud üles ehitatud ja kirjaoskuses saavutatud uus tase. Kõik see saab aluseks Ingeri kiriku õitsengule 19. sajandi algupoolel.

Jyrki Paaskoski (PhD) on Helsingi ülikooli Soome ja Venemaa ajaloo dotsent. Ta on koos prof. Jouko Sihvoga kirjutanud ja toimetanud koguteose “Inkerin kirkon neljä vuosisataa. Kansa, kulttuuri, identiteetti” (Ingeri kiriku neli aastasada. Rahvas, kultuur, identiteet. SKS, 2015, 475 lk). Paaskoski on kirjutanud monograafiaid ja artikleid Soome ning Vene 18.-19. sajandi ajaloost.

Kõik huvilised on lahkelt oodatud!

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, e-post: taika.raud@gmail.com, tel. 51991427

Paaskoski_raamat