Tag Archives: Koosolekud

Sihtasutuse Innove õppekava- ja metoodikaagentuuri nõunik Einar Värä peab 26. aprillil Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande „Vabaduse teema 1910. aasta laulupidudele pühendatud Soome ja Eesti ajakirjandusmaterjalides“. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) saalis algusega kell 17.00.

Ettekande tutvustus:

2019. aastal tähistatakse Eestis üldlaulupidude traditsiooni 150. aastapäeva. Laulupidudel on olnud oluline osa nii eestlaste, soomlaste kui ka ingerisoomlaste rahvusliku eneseteadvuse ja vabaduspürgimuste kujunemisel.

1910. aastal toimus Tallinnas Tallinna III ehk Eesti VII üldlaulupidu, mis oli viimane enne Eesti iseseisvumist. Samal aastal toimus Terijoel Soome laulu-, muusika- ja spordipidu, mis pälvis suurt ülesoomelist tähelepanu. Peaaegu samal ajal leidis aga Kelttos aset ingerisoomlaste V laulu-, muusika- ja spordipidu. 

Laulupidudega seoses tõstatus nii Soome kui Eesti ajakirjanduses üsna teravalt eestlaste ja soomlaste vabaduse temaatika. Kuidas aga mõisteti tollal sõna „vabadus“?

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Einar Värä perega.

Rootsi Ingeri Liidu sekretär ja ajalehe Ingria toimetaja Viktor Pajunen peab 12. aprillil Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Rootsi ingerisoomlased: ajalugu ja tänapäev”. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) saalis algusega kell 17.00. 

Ettekandes peatutakse järgmistel teemadel:

1) Miks elab ingerisoomlasi Rootsi Kuningriigis? Miks põgeneti Teise maailmasõja lõppedes Soomest edasi Rootsi?

2) Kuidas võeti ingerisoomlasi vastu uuel kodumaal: uus maa, uus kodu, uus keel. Tööotsingud ja läbisaamine rootslastega.

3) Ingerisoome ühenduste ja seltside asutamine. Omakultuuri säilitamine ja kohanemine uue komberuumiga.

4) Ingerisoomlaste lõplik integreerumine Rootsi ühiskonda ja elu tänapäeval. Ingeri rahvakillu tulevikust Rootsis.

Viktor Pajunen iseendast: „Olen sündinud ühe Rootsi metsaküla popsikohas 1949. aastal. Minu mõlemad vanemad olid Ingerimaa sõjapõgenikud, kes pagesid Rootsi, kui Soome salapolitsei Valpo kuulutas isa 1945. augustis tagaotsitavaks. Praegu olen Rootsi Ingeri Liidu sekretär ja Ingria-lehe toimetaja.“

Pärast Viktor Pajuse ettekannet vaatame Anneli Kustfelti värsket dokumentaalfilmi „Det hände i Ingermanland / Se tapahtui Inkerinmaalla“ (Sveriges TV, 2018, 58 min).  Filmil on soomekeelsed subtiitrid. 

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalainen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Viktor Pajunen Uusikonnu külas 2013. aastal.

Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalainen peab 7. detsembril kell 17.00 seltsi kõnekoosolekul ettekande „Esimeste ingerisoomlaste seltside loomisest Eesti Vabariigis 1921–1925“. Erandkorras Eesti Rahva Muuseumis (Aliise Moora auditooriumis) peetaval kõnekoosolekul esitletakse ka vastset Fenno-Ugria Asutuse aastaraamatut „Soome-ugri sõlmed“, mis sisaldab mh. mitut Ingerimaa teemalist kirjutist.

Taisto-Kalevi Raudalaise ettekande tutvustus:

Admiral Johann Pitka – kes oli olnud nn. Ingerimaa operatsioonide läbiviijaks ja Lääne-Ingeri rügemendi formeerijaks – patronaaži all üritati esimest ingerisoomlaste seltsi luua juba 1921. aasta lõpul. Selle põhikirjaline ülesanne oli toetada uuel asukohamaal neid rügemendi võitlejaid, kes olid jäänud Eestisse pärast üksuse demobiliseerimist. Seda seltsi siiski kunagi ei rajatud, sest Eesti Vabariigi siseministeerium ei andnud selle tegutsemiseks luba. Miks? Põhjused tulenesid riikidevahelisest suhtlusest e. Eesti Vabariigi poolt aetavast välispoliitikast, mis omakorda rajanes nii Venemaa kui Entent’i riikide seisukohtadele. Seltsi mitmeid kordi ministeeriumi nõudel kohendatud põhikirjakavandist loeme, et selts soovis toetada „ingerisoome emigrante õiguslikult, vaimselt ja majanduslikult“, samuti „üleval pidada Eesti vabariigi ja Ingerimaa vahelisi suhteid“ ning „anda avalikkusele teada Ingerimaa olukorrast“.

1924. aastal asutati teine, Eesti-Ingeri ehk Rosona-äärsete soomlastest elanike initsiatiivil loodud selts. Selts tegutses üle kümne aasta kuni lõpetas 1935. aastal tegevuse liikmete vähesuse tõttu. Viron-Inkerin Seura ehk Eesti-Ingeri Selts tegi põhikirjajärgselt „valgustuslikku tööd ingerlaste ja soomlaste hulgas, äratades rahvustunnet ning isamaa-armastust“.Kolmandaks asutati 1925. aastal Kalliveres Ingeri Eesti Haridusselts hõimuliikumise aktivisti ja ministeeriumiametniku Samuel Sommeri eestvedamisel. Selle n-ö. ülaltpoolt asutatud organisatsiooni eesmärgiks oli põhikirjajärgselt „pidu- ja kõneõhtute korraldamine“ ning Rosona-äärsete soomlastest elanike harjutamine Eesti Vabariigi kooli- ja kultuurioludega.

Kõnekoosolekule järgneb samas kell 18 Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi üldkoosolek.

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, EAIS-i juhatuse esimees, tel. 51991427, e-post: taika.rauta@gmail.com

Taisto Raudalainen üles seadmas näitust “Ingerisoomlaste 100 aastat”. Foto: Soome suursaatkond Tallinnas.

Tartu Ülikooli inimgeograafia emeriitprofessor Ott Kurs peab reedel, 20. aprillil  Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Ingeri Eestist vaadatuna”. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) saalis algusega kell 17.00. 

Ott Kursi diapiltidele tuginevas ettekandes antakse ülevaade läänemeresoome hõimude muistsest paiknemisest ning nende jagamisest lääne- ja idakristliku maailma vahel 13. sajandil, läänemeresoome etnilise elemendi tugevnemist Soome lahe idarannikul ja Laadoga-äärses siirdevööndis 16.–18. sajandil, Narva osast selle etnilise silla juhtimisel, samuti Ingria mõistest ja ulatusest pärast selle liitmist Venemaaga. Pärast peatumist Ingeriga seotud sündmusil Eesti vabadussõjas käsitletakse rahvuspiirkondade rajamist (1927) ja likvideerimist (1939) Leningradi oblastis, näitena Kuivaisi (Toksova) rahvusrajoon (1 805 km², 32 500 el 1936). Lõpuks tutvustakse Venemaa avarusilt naasvaile ingerisoomlasile autonoomse piirkonna moodustamise kava (1989–1990) Lääne-Ingeri hõredalt asustatud alale.

Ettekandekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga. 

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Helsingi ülikooli ajaloo doktorant Kristiina Häikiö peab Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekanne “Kuidas said ingerisoomlastest Soome Vabariigis ‘tagasipöördujad’ (paluumuuttajat)?”. Kõnekoosolek toimub Tartus Ingeri Maja (Veski tn. 35) esimese korruse saalis reedel, 10. novembril, algusega kell 17.00.

Kristiina Häikio tutvustab oma ettekannet nii:

“Nõukogude Liidu küllaltki rahumeelne lagunemine oli paljudele ootamatu ja erandlik sündmuste käik. Soome vahetus naabruses idapiiri taga vallandus sel perioodil ettenägematu ja kiire muutuste ahel. Nende muutuste kiiluvees toimus omapäraseid arenguid ka Soome Vabariigi valitsusasutustes.

Kuidas ikkagi läks nii, et Soome riik kuulutas teretulnuks “tagasipöördujatena” isikud, kelle esivanemad olid tulnud Ingerimaale 350 aasta eest? Need inimesed polnud kunagi elanud Soome Vabariigi territooriumil. Missugused isikud ja huvirühmad, kus ja millal osalesid aastatel 1985–1991 otsustusprotsessis, mis puudutas välismaalaste seadust ning residentsuspoliitkat? Missugune oli laiem üldpoliitiline kontekst, milles nimetatud sündmused aset leidsid?

Seda, kuidas ja millal täpselt ingerisoomlaste tagasipöördumislaine käivitus, pole ajalooteaduse vahenditega seni uuritud. Just seetõttu tegi Turu migratsiooniinstituudi (Siirtolaisuusinstituutti) eelmine juhataja Ismo Söderling mulle ettepaneku vastavateemalist uurimistööd alustada. Alates 2015. aastast, kui jäin Soome välisministeeriumi ametnikuna pensionile, teengi Helsingi ülikoolis väitekirja poliitilise ajaloo alal. Samal ajal olen ka Turu migratsiooniinstituudi kommunikatsiooniekspert.”

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

2. juunil 2017 peab Anni Reuter Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Ingerisoomlaste 1930. aastate küüditamine kirjades”. Kõnekoosolek toimub Tartus Ingeri Maja (Veski tn. 35) esimese korruse saalis algusega kell 17.00.

1930ndatel aastatel küüditati kokku umbes 35 tuhat ingerisoomlast oma küladest Koola poolsaarele, Kesk-Aasiasse ja Lääne-Siberisse. Anni Reuter käsitleb oma ettekandes diasporaa mõiste kaudu kolme küüditatute perekonna kirjavahetust. Kirjades tulevad esile religioossus, viletsad töö- ja elutingimused, neist johtunud haigused ja surm. Aga samas räägitakse ka põgenemistest, sellest, kuidas üritati ülal hoida omavahelist läbikäimist, soome komberuumi ja kojunaasmise lootust.

Riigiteaduste magister Anni Reuter on sotsioloogi haridusega Helsingi ülikooli doktorand, kes töötab Soome Kirjanduse Seltsis teadurina. Oma väitekirjas uurib ta Stalini aja küüditamiste kujutamist mälestustes ja väljasaatmiskohtades kirjapandud esitustes.

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Ettekandele järgneb samas kell 18 Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi üldkoosolek.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Anni Reuter. Foto: SKS-i koduleht