Tag Archives: Usuelu

Kogumiku “Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus” esitlus Rahvusraamatukogus 6. detsembril 2022

Teisipäeval, 6. detsembril kell 16.00 toimub rahvusraamatukogu väikeses majas (Narva mnt 11) Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi koostöös valminud artiklikogumiku „Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus“ esitlus.  

Raamatuesitlusel saab kuulda ingeri lüroeepilistel rahvalauludel põhinevaid töötlusi Arvo Survo esituses. 

Palume üritusele registreeruda siin:   

Tegu on uue eelretsenseeritava toimetiste sarja „Ingerimaa mälupaigad“ esimese väljaandega. Kogumiku juhatab sisse Jüri Viikbergi artikkel vadja ja eesti keele seostest. Enn Ernits analüüsib üksikasjalikult loodusnimesid Tartu rahulepingu järel Eestiga liidetud Ingerimaa alal. Kaks artiklit on pühendatud ingeri kultuuriloo säravatele esindajatele: Madis Arukask vaatleb Ingerimaa kirikuõpetaja Arvo Survo eepilisi teoseid ning Miina Pärn viib meid Veljo Tormise Ingerimaale pühendatud kooritsüklite radadele. Elo Jakobson annab ülevaate Eesti Rahvusraamatukogus säilitatavatest Ingeri-teemalistest trükistest.  

Mitu artiklit käsitlevad Ingerimaa põliselanike ajalugu. Piret Lotman kirjutab 17. sajandil Ingerimaaga liidetud Narva elanike saatusest Põhjasõja ajal. Igor Kopõtini uurimuse fookuses on ingeri sõdurite panus Eesti Vabadussõjas. Taisto-Kalevi Raudalaineni artikkel keskendub kahe maailmasõja vahel Eesti alal elanud ingerlaste identiteediprobleemile. Reijo Rautajoki kirjutab ingeri pagulaste saatusest Soomes Teise maailmasõja lõpul. Kaasaega jõuab välja Ergo-Hart Västrik, kes heidab valgust Venemaa territooriumil elavate Ingerimaa põliselanike tänapäevaelule.  

Kogumikku on võimalik kohapeal osta soodushinnaga 10 €. Tasumine ainult sularahas. 

Varpu Myllyniemi ettekanne eestlaste ja ingerisoomlaste koostööst kirikuelu edendamisel 23. märtsil 2018

23. märtsil kell 17.00 peab Helsingi ülikooli teoloogiamagister Varpu Myllyniemi  ettekande “Hõimuvendade koostöö Ingeris: luterlastest eestlased ja ingerisoomlased 19. sajandi lõpul ja nõukogude aja alguskümnendeil“. Kõnekoosolek toimub erandkorras Tartu Ülikooli peahoone (Ülikooli 18) auditooriumis 228 ja on inglise keeles. Kõnekoosoleku korraldavad Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts ja Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts koostöös Eesti Kirikuloo Seltsiga.

Ettekande tutvustus:

Oma ettekandes uurin ingerisoomlaste ja eestlaste koostööd kirikukogudustes ja kristlikes ühendustes. Lääne-Ingeri eesti- ja soomekeelsed luterlased pidasid mitmetes paikkondades samades kristlikes kogudustes ja pühakodades jumalateenistusi, lugemisi kui ka pühapäevakoole mõlemas keeles. Eestist laenati ka kooriliikumine ja laulupeotraditsioon. Soome ja eesti vaimulike vaheline suhtlus oli tihe ka Peterburis.

Kõnelen, milliseid katsumusi tekitas rahvuslikele kirikutele ja usuühendustele nõukogude režiim. Mõlemale sai sündinud rahvusriikide piiride lähedus saatuslikuks. Usuvastane sisepoliitika raskendas oluliselt eestlaste ja soomlaste vaimulikku elu, sh oli raske saada koguduseõpetajaid. Nõukogude riigi algaastail oli eestlasel Oskar Palsal täita märkimisväärne osa Ingeri kiriku juures ja hiljem jälle mängis praost Selim Jalmari Laurikkala tähtsat rolli eestikeelsete luterlike koguduste jaoks.  Ent eesti ja soome vaimulike omavahelisi suhteid sel perioodil on uuritud veel üsna vähe. Kõik uued teadmised ja allikad oleksid seetõttu väga tervitatavad.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Varpu Myllyniemi. Foto Helsingi ülikooli kodulehelt.

Jyrki Paaskoski ettekanne 18. sajandi Ingerimaa usuelust 25. novembril 2016

25. novembril kell 17.00 esineb Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul Helsingi ülikooli dotsent Jyrki Paaskoski ettekandega “Soomekeelsete luterlike koguduste elust 18. sajandi Ingerimaal“. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja saalis (Veski 35, I korrus) ja ettekanne on soome keeles.

Ettekande lühikokkuvõte: Ingerimaa koguduste ajalugu Põhjasõja algusest kuni 18. sajandi lõpuni iseloomustavad suured muutused. Sajand algab sõjapurustustega, järgneb Peterburi rajamine ning soomekeelsete koguduste aeglane toibumine. Sajandi teisel poolel on kogudused elujõulised, kirikud üles ehitatud ja kirjaoskuses saavutatud uus tase. Kõik see saab aluseks Ingeri kiriku õitsengule 19. sajandi algupoolel.

Jyrki Paaskoski (PhD) on Helsingi ülikooli Soome ja Venemaa ajaloo dotsent. Ta on koos prof. Jouko Sihvoga kirjutanud ja toimetanud koguteose “Inkerin kirkon neljä vuosisataa. Kansa, kulttuuri, identiteetti” (Ingeri kiriku neli aastasada. Rahvas, kultuur, identiteet. SKS, 2015, 475 lk). Paaskoski on kirjutanud monograafiaid ja artikleid Soome ning Vene 18.-19. sajandi ajaloost.

Kõik huvilised on lahkelt oodatud!

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, e-post: taika.raud@gmail.com, tel. 51991427

Paaskoski_raamat