Peamiselt koduste fotoalbumite põhjal koostatud näitus jutustab ingerisoomlaste keerukast saatusest umbes saja aasta vältel. Fotode valik on tehtud umbes 4000 foto seast.
Vaade näitusesaali Tampere Majas (8.12.2017)
Olgugi et fotod sünnivad läbi objektiivi, ei peegelda nad kunagi üks-üheselt objektiivset tegelikkust, rääkimata fotol olijate kogemusest. Pildi tegija ja selle vaataja vaatepunktid erinevad oluliselt nii teineteisest kui pildistatu omast. Samas peaksid asjatundlikku tõlgendusse olema kaasatud kõik mainitud osapooled. Nagu iga kunstiteose puhul, on ka fotograafia puhul tegu paljutähenduslikkuse ja mitmehäälsusega…
Fotograafi huvi võib olla näiteks keskendatud etnograafilisele tegelikkusele, perekondlikele seikadel või hoopis poliitilistele aspektidele. Fotovaliku tegija hoiakud võivad olla samuti etnograafiliselt rekonstrueerivad, ”muinsusi” väärtustavad või hoopiski ajakajalised ning poliitilised.
Käesoleval valikul on olnud kaks põhikriteeriumit: 1) järgida lineaarset ajaloolist järgnevust kümnendist kümnendisse saja aasta jooksul; 2) lähtuda ajaloo kogeja vaatepunktist n-ö rohujuuretasandilt. Suurem osa fotodest pärinebki perealbumitest, mis peegeldavad ühe rahvarühma elu omamoodi rahvapäraste kroonikatena.
Hea koostöö fotokunstnik Herkki Merilaga viis minu arust suurepärase kompromissini ajastuomase pildiesteetika, perekonnaloolise sisu ja ajalooprotsessi vahel.
Tahaksin tänada kõiki, kes on näituse valmimisele kaasa aidanud. Aitäh Anni Reuter, Maie Ojamaa, Madis Tuuder, Helena Miettinen, Vogi jpt.! Suured tänud ka Tampere-maja peremehele ja ingerisoomlaste suurele sõbrale Sakari Neuvosele! Ilma tema kannustava toetuseta poleks see näitust valminud niipea… Ja lõpuks – suuri tänu ka näituse finantsilisele toetajale Suomi 100 rahastule.
Ei saa jätta mainimata, et päris mimed fotod näitusel on pärit Soome Muuseumiameti fotokogudest. Olen tänulik Museovirasto fotoarhiivile, kus seda visuaalset varandust on aastakümneid säilitatud! Ingersoomlaste seas on hästi tuntud Antti Hämäläise sõjaaegsed fotod ja Samuli Paulaharju vaimustavad ülesvõtted möödunud sajandi esimesest kümnendist. Need on näitusel siiski siserühma narratiivi toetavas rollis, mitte selle keskmes. Nagu juba öeldud püüab see näitus keskenduda ajaloo kogeja enda valikutele ja esitusviisidele.
Nautigem siis valguse ja varju mänge fododel ja ajaloos!
Näituse koostaja Taisto-Kalevi Raudalainen
***
Valik fotosid näitusest enne selle avamist Tampere Majas 8. detsembril 2017:
