Taisto Raudalainen
2024. aasta sügiseks avati Paldiski koguduse kirikukirjade 1930-1940. aastate surma- ja sünniraamatud laiemale avalikkusele. Need on nüüdseks digitaliseeritud kujul saadaval Eesti Rahvusarhiivi otsingumootori kaudu aadressil: www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=345&iid=217705192030&tbn=1&lst=2&hash=aacb6c8e51972be96d510229739ec7a5
Tuhandete selles ajavahemikus Paldiskis ja selle ümbruses maetute nimed on nüüdseks läbi sõelutud, ning nende seast eraldatud aastatel 1942-1944 sinna maetud u 2000 ingerisoomlasest kadunukese andmed.
Oleme paigutanud need ka excel-tabelisse, et soovijatel oleks omakseid ja lähisugulasi hõlpsam üles leida.
Ingerisoomlasi maeti Põllkülas asetsevale ingerisoomlastest sõjapõgenike kalmistule (praeguse nimega Põllküla Mälestushiis), Paldiski õigeusukalmistu raudtee poolsesse nurka (sõjaaegse sadama-ala lähistele), ent üksikuid ka luteriusu kalmistule ning haigla lähistele. Kahe esimese puhul on tegu valdavalt ühishaudadega – kadunud maeti tranšeedesse, igaüks siiski eraldi lihtsas kirstus.
Juba Paldiski linna aukodaniku, koduloolase Ilmar Laheranna paari aastakümne taguse osunduse järgi teadsime, et õigeusukalmistu raudteepoolsel alal “on umbes 30-40 meetri ulatuses maetud väga palju Ingerimaalt saabunud sõjapõgenikke”. Nüüd, kui ligipääs arhiivis luku taga olnud surmaregistritele avanes, veendusime, et Paldiski Apostelliku Õigeusu kalmistule on “kirjade järgi” maetud tõesti vähemalt tuhat evakuatsiooni üle Soome lahe oodanud Ingerimaa sõjapõgenikku.
Seda fakti eirates on juba 2000. aastal meie kaasmaalaste säilmete peale meile teatamata “ümber maetud” (kas ka päriselt?) 1970. aastate mereõnnetuses hukkunud nõukogude allveelaevnike põrmud.
2008. aastal tähistas Eesti Ingerisoomlaste Liit annetuste toel Paldiski õigeusukoguduse kalmistu ühishauad mälestussambaga, millel on kiri: ”Tässä lepäävät sadat Inkerinmaalta evakuoidut siviilit, jotka odottivat kuljetusta Suomeen 1942–1943.” Hiljem on Soome Suursaatkond koostöös Lääne-Harju vallaga kujundanud kiiduväärselt mälestusmärgi ümbruse.
2012. aasta juulis tekkis Vene Suursaatkonna toel ja mahitusel sinna kõrvale aga ajaloofakte väärtõlgendav sammas (mis kujundatud ingerisoomlaste poolt püstitatut matkides!) kirjaga: „Venemaalt Paldiski koonduslaagrisse toodud fašismiohvritele“. Avamisüritusel, kus osales mõnikümmend inimest nn. Eesti Endiste Alaealiste Fašismiohvrite Liidust ning rühm Vene saatkonna töötajaid. Kõik kõned peeti vene keeles. Neis väideti ebakorrektselt, et need inimesed olid siia toodud tahtevastaselt. Juba eelnevalt jagas infoportaal Baltija.eu (16.06.2012) valikulist ja moonutatud taustainfot, mille valguses nende meelest pidanuks ajaloosündmusi mõistma. Pressitekstides levitati lausvalet “massilisest sunnitööst, mille abil olevat rajatud kohalikke teid ja raudteid, kusjuures ohvrite arv olevat ulatunud 12 000-ni”. Ingerisoomlasi mainiti kõnedes kui “fašistide kaasajooksikuid”, mistõttu olevat nende ajalookogemus ebausaldusväärne.
Meie hinnangul jätkati selle kampaaniaga nõukogudeaegset kommet püstitada kõikjale okupeeritud aladele ajalootõde võltsivaid “tähiseid” (mh. võltssambaid) oma võimu kehtestamiseks ja kinnistamiseks. 2012. aastal oli tegu meile teadaolevalt esimese sellise rajamisega pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Vastav desinformatsiooni levitamise vahend on idanaabri juures üha aktuaalne. Möödunud aasta 1. mail märkasime, et valesamba ette oli asetatud ka pärg Vene Föderatsiooni lipuvärvides lindiga.
Tartu ülikooli kaasprofessori arvamus Vene Föderatsiooni saatkonna poolt vallavõimudega kooskõlastamata Paldiski õigeusukalmistule püstitatud samba kohta
Palusime Tartu ülikooli arhiivinduse kaasprofessoril Olev Liivikul sõnastada ajastut uuriva ajaloolase ekspertarvamuse Vene Föderatsiooni saatkonna poolt püstitatud samba kohta. Ta vormistas selle talle saada olevate arhiiviallikate ja andmete põhjal:
“Teadaolevalt paigaldati 2012. aastal Paldiski õigeusu kiriku surnuaiale ingerisoomlaste mälestusmärgi kõrvale, mis oli sinna asetatud mõned aastad varem, teine „mälestusmärk“ kirjaga: „Venemaalt Paldiski koonduslaagrisse toodud fašismiohvritele“. Tegemist on täiesti ebaõnnestunud ja Teise maailmasõja sündmus, mälestamist ja mälestamist moonutava tähistusega, mille koht ei ole ingerisoomlaste hauatähise kõrval.
Esiteks ei ole Paldiskis ega selle vahetus läheduses kunagi asunud koonduslaagrit. Lähim teadaolev koonduslaager asus Kloogal ja see oli mõeldud juutidest vangidele, kes ei olnud toodud Venemaalt.
Teiseks ei saa pidada fašismiohvriteks neid, kes evakueeriti Teise maailmasõja ajal Leningradi ümbrusest – isegi kui kasutada seda ebaõnnestunud mõistet. Neid võib kvalifitseerida sõjapõgenikena, kelle evakueerimine Soome toimus toona Saksamaa poolt okupeeritud Eesti kaudu Soome Vabariigi initsiatiivil.
Paraku tõi evakueerimine kaasa arvukalt inimohvreid – inimesi suri juba teekonnal, või Paldiski/Põllküla/Klooga karantiinilaagreis, kuid mitte kavakindla hävitamise või süstemaatilise kurnamise tagajärjel, vaid eeskätt haiguste (tüüfus, düsenteeria jm.) leviku tõttu, mille vastu karantiinilaager, kus evakueeritud ei olnud vangid, üldse rajati.”
Olev Liivik, Tartu Ülikooli arhiivinduse kaasprofessor
Oleme kõikidest ülal mainitud asjaoludest informeerinud nii Lääne-Harju valda kui ka Kaitsepolitseid. Tagasisidest oleme lugenud välja täielikku toetust võltssamba eemaldamisele.