Monthly Archives: aprill 2017

Anni Reuteri ettekanne ingerisoomlaste küüditamisest 1930ndatel 2. juunil 2017

2. juunil 2017 peab Anni Reuter Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Ingerisoomlaste 1930. aastate küüditamine kirjades”. Kõnekoosolek toimub Tartus Ingeri Maja (Veski tn. 35) esimese korruse saalis algusega kell 17.00.

1930ndatel aastatel küüditati kokku umbes 35 tuhat ingerisoomlast oma küladest Koola poolsaarele, Kesk-Aasiasse ja Lääne-Siberisse. Anni Reuter käsitleb oma ettekandes diasporaa mõiste kaudu kolme küüditatute perekonna kirjavahetust. Kirjades tulevad esile religioossus, viletsad töö- ja elutingimused, neist johtunud haigused ja surm. Aga samas räägitakse ka põgenemistest, sellest, kuidas üritati ülal hoida omavahelist läbikäimist, soome komberuumi ja kojunaasmise lootust.

Riigiteaduste magister Anni Reuter on sotsioloogi haridusega Helsingi ülikooli doktorand, kes töötab Soome Kirjanduse Seltsis teadurina. Oma väitekirjas uurib ta Stalini aja küüditamiste kujutamist mälestustes ja väljasaatmiskohtades kirjapandud esitustes.

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Ettekandele järgneb samas kell 18 Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi üldkoosolek.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Anni Reuter

Anni Reuter. Foto: SKS-i koduleht

Heinike Heinsoo ettekanne vadjalastest ja postkaardikomplekti esitlus 28. aprillil 2017

28. aprillil 2017 peab Heinike Heinsoo Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Ingerimaa põliselanikud vadjalased”. Ühtlasi esitleb ta koos magistrant Nikita Djačkoviga vadja vanasõnadega postkaardikomplekti “Vad´d´da juttõmizõd”. Kõnekoosolek toimub Tartus Ingeri Maja (Veski tn. 35) esimese korruse saalis algusega kell 17.00.

Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte dotsent Heinike Heinsoo tutvustab oma ettekannet nii:

Tahaksin kõnelda vadja keelest reaalajas. Just sellest keelest ja nendest inimestest, kes seda veel praegu oskavad, aga omavahel ei kasuta. Nad elavad Narvast ainult 45 kilomeetri kaugusel, aga kui mõelda sellele, mida me neist teame, siis tundub, et meie lähimad keelesugulased võiksid elada Austraalias. Liialdan? Loodan tõesti, et nii on. Paul Ariste ütles nelikümmend aastat tagasi, et ta jookseb võidu vadja keele kõnelejatega – kumb sureb enne, tema või vadja keel. Mina tahaksin elada nii, et ma näeksin, et vadja keeles kõneletakse veel pärast mind. Sellest, mida me selle heaks teinud oleme ja mida veelgi teeme, kõneleksingi meie seltsi koosolekul. Nikita Djačkov aitab mind koos tantsimisel ja laulmisel, vadja keeles loomulikult.

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Heinike Heinsoo

Heinike Heinsoo. Foto: Jassu Hertsmann, Delfi.