Tag Archives: Esitlused

VII Mikael Agricola päeva konverents 5.–6. aprillil 2019 TÜ Narva Kolledžis

Soome keele päeva e. Agricola-päeva tähistatakse Narvas traditsiooniliselt esimese soomekeelse aabitsa ja katekismuse autori ning Uue Testamendi tõlkija Mikael Agricola surmapäeval 9. aprillil. Sel puhul korraldatakse Tartu Ülikooli Narva Kolledžis juba seitsmendat korda rahvusvaheline Mikael Agricola päeva konverents, mis tänavu toimub 5.-6. aprillil.

Konverentsile on oodatud ettekanded teemadel:
– Mikael Agricola ja Elias Lönnroti pärand
– soome keele ja kultuuri õpetamise aktuaalsed küsimused
– soome-ugri kirjakeelte ajalugu ja tänapäev
– soome-ugri (väike)keelte väljavaated ja revitaliseerimine
– Ida-Virumaa ja Ingerimaa vähemuskeelte saatus ja staatus
– soome-ugri keelte sotsiolingvistiline olukord laiemalt
– keelemaastiku uurimise aktuaalsed probleemid
– võrdlev ja ajalooline keeleteadus

Konverentsi töökeelteks on eesti, soome, vene ja inglise keel. Konverentsi ettekanded ilmuvad Udmurdi Riikliku Ülikooli eelretsenseeritavas ajakirjas “Yearbook of Finno-Ugric Studies”, mille klassifikaatoriks on 1.2. Lisaks Narva kolledži sarjas “Studia humaniora et paedagogica collegii Narovensis”.

Palume esitada ettekande kokkuvõtte registreerimisankeedil (1500-2500 tähemärki) 08.02.2019. Slaidiprogrammi või jaotusmaterjalid vamistada võimaluse korral ette mitte esinemiskeeles. Esitamise tähtaeg on 01.04.2019

Konverentsi korraldab Tartu Ülikooli Narva Kolledž. Kaaskorraldajad: Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts, Narva Ingerisoomlaste Selts, Soome Suursaatkond (Tallinn), ajakirja Yearbook of Finno-Ugric Studies toimetus (Iževsk)

Korraldustoimkond: Szilárd Tóth (toimkonna esimees, TÜNK / TLÜ), Heinike Heinsoo (TÜ), Helle Kuldsepp (Narva Kesklinna Gümnaasium / Narva Ingerisoomlaste Selts), Sergei Mõznikov (Vene TA Slavistika Instituut, Moskva / A. I. Herzeni nimeline Venemaa Pedagoogikaülikool), Alexandra Rodionova (Vene TA Karjala uurimuskeskus), Evar Saar (Võru Instituut).

Toimumiskoht: Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Raekoja plats 2, 20307 Narva & Hotell Inger, Puškini 28, 20306 Narva

Konverentsi kava vt http://portaal.eki.ee/koik-syndmused/details/330.html

Konverentsi raames toimub Narva ingerisoome koori “Iloiset Ystävät” kontsert ja raamatuesitlus: Vepsa eepos Virantanaz. Autor: Nina Zaitseva. Tõlkinud, kommenteerinud ja saatesõna kirjutanud Madis Arukask

Lähem info: Szilard Tibor Toth, conference.narva@ut.ee, telefon: (+372) 740 1919

Uute vadja-teemaliste väljaannete esitlus 13. novembril 2018

Teisipäeval, 13. novembril esitletakse Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul uusi vadja-teemalisi väljaandeid „Suuri päive“ ja „Meďďe vaďďa“. Raamatuid tutvustab autor, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte dotsent Heinike Heinsoo. Teemakohase kavaga esinevad vadja keelt õppivad TÜ üliõpilased ja vadja juurtega saksofonist Lembit Saarsalu. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) esimese korruse saalis algusega kell 18.

Lähemalt väljaannetest:

„Suuri päive“ (tõlkes ’Tähtis päev’, 64 lk) on esimene vadjakeelne ilukirjanduslik originaalteos. Raamatu peategelane on tütarlaps Elina (Elja), kes oma esimesel tööpäeval jalutab läbi küla ja mõtiskleb selle üle, mida ta seal näeb. Jutukogu autor on Heinike Heinsoo, illustraator Virge Jõekalda ja kujundaja Loit Jõekalda.

„Meďďe vaďďa. 28 voprosov o vodi“ (tõlkes ’Meie vadja. 28 küsimust vadjalaste kohta’, 42 lk) on venekeelne väljaanne, mis tutvustab lühidalt vadjalasi ja neile olulisi asju. Raamatu autoriteks on Heinike Heinsoo ja Vadja muuseumi juhataja Marina Iljina. Väljaande kujundas Anna Vittong.

Lähem info: Heinike Heinsoo, TÜ läänemeresoome keelte dotsent, e-post: heinike.heinsoo@ut.ee, tel. 5666 9513.

Jutukogu “Suuri päive” esikaas. Kunstnik Virge Jõekalda.

Väljaande “Meďďe vaďďa” kaas. Kunstnik Anna Vittong.

Fotonäituse “Ingerisoomlaste 100 aastat” avamine 8. detsembril 2017

Peamiselt koduste fotoalbumite põhjal koostatud näitus jutustab ingerisoomlaste keerukast saatusest umbes saja aasta vältel. Näitus avatakse Tartu Tampere Majas (Jaani tn 4) reedel, 8. detsembril 2017 kell 17.00.

Enamikku ingerisoomlasi tabas enam-vähem sarnane saatus, mis paiskas nad Teise maailmasõja ajal laiali endise Nõukogude Liidu aladele, lisaks Soome ja Rootsi. Aga esineb ka erandlikke elukäike, millega on võimalik tutvuda tihtilugu vägagi hästi korrastatud perealbumite lehekülgedel.

Näituse terviku loomine osutus küllaltki keerukaks ülesandeks, sest nii mõnestki ajalooepisoodist pole ingerisoomlaste fotoalbumites säilinud ühtki fotot. Ladusama narratiivi saavutamiseks ja lünkade täitmiseks on igale näituse paanile mahutatud entsüklopeedilises võtmes kokkuvõte kõnealuse ajajärgu kohta.

Näituse koostas Eesti Akadeemilise Ingerisoome Seltsi juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalainen ja kujundas fotokunstnik Herkki-Erich Merila. Näitus on saanud rahalist tuge Soome Vabariigi riigikantseleilt Soome 100-programmi raames. 

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427. Vaata ka näituse tutvustust ja fotosid enne näituse avamist.

Inkerinsuomalaisten 100 vuotta kuvissa

Pääosin kotialbumeista koottu valokuvanäyttely kertoo Inkerin suomalaisväestön mutkikkaasta taipaleesta noin sadan vuoden ajanjaksolta. Näyttely avataan 8. joulukuuta Tarton Tampere-talolla (Jaani 4) klo 17.00.

Suurempaa osaa inkerinsuomalaisia koetteli sama kohtalo, joka paiskoi heidät hajaannukseen entisen neuvostovallan alueille, samoin pitkin Suomea ja Ruotsia. Mutta aina esiintyy myös poikkeuksellisia tarinoita, joihin on mahdollista tutustua joskus hyvinkin huolellisesti järjesteltyjen kotialbumien sivuilla.

Taisto-Kalevi Raudalainen on kerännyt noin viiden vuoden aikana muutama tuhatta valokuvaa inkerinsuomalaisten albumeista sekä koonnut niistä satoja kuvia käsittävän näyttelyn.

Näyttelyn juonen kokoaminen osoittautui vaivalloiseksi, sillä joistakin vaiheista ei ole säilynyt valokuvia lainkaan. Siksi kuvakertomuksen tueksi jokaisen paanun yhteyteen on liitetty tiivis, informatiivinen esitys kyseisestä kaudesta.

Näyttely on Suomen valtioneuvoston kanslian päätöksellä saanut avustusta Suomi 100 -tukiohjelmasta. Näyttelyn on suunnitellut valokuvaaja Herkki-Erich Merila.

Lisätietoa: Taisto-Kalevi Raudalainen, sähköposti: taika.rauta@gmail.com, puhelin: +372 51991427.

 

Heinike Heinsoo ettekanne vadjalastest ja postkaardikomplekti esitlus 28. aprillil 2017

28. aprillil 2017 peab Heinike Heinsoo Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Ingerimaa põliselanikud vadjalased”. Ühtlasi esitleb ta koos magistrant Nikita Djačkoviga vadja vanasõnadega postkaardikomplekti “Vad´d´da juttõmizõd”. Kõnekoosolek toimub Tartus Ingeri Maja (Veski tn. 35) esimese korruse saalis algusega kell 17.00.

Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte dotsent Heinike Heinsoo tutvustab oma ettekannet nii:

Tahaksin kõnelda vadja keelest reaalajas. Just sellest keelest ja nendest inimestest, kes seda veel praegu oskavad, aga omavahel ei kasuta. Nad elavad Narvast ainult 45 kilomeetri kaugusel, aga kui mõelda sellele, mida me neist teame, siis tundub, et meie lähimad keelesugulased võiksid elada Austraalias. Liialdan? Loodan tõesti, et nii on. Paul Ariste ütles nelikümmend aastat tagasi, et ta jookseb võidu vadja keele kõnelejatega – kumb sureb enne, tema või vadja keel. Mina tahaksin elada nii, et ma näeksin, et vadja keeles kõneletakse veel pärast mind. Sellest, mida me selle heaks teinud oleme ja mida veelgi teeme, kõneleksingi meie seltsi koosolekul. Nikita Djačkov aitab mind koos tantsimisel ja laulmisel, vadja keeles loomulikult.

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Heinike Heinsoo

Heinike Heinsoo. Foto: Jassu Hertsmann, Delfi.

Paul Ariste sünniaastapäeva tähistamine fotonäituse ja esitlustega 3. veebruaril 2016

Kolmapäeval, 3. veebruaril, Paul Ariste sünniaastapäeval, kell 13 toimub TÜ Jakobi 2 õppehoone 4. korruse B-tiivas vadjalaste keeleõpinguid (2010–2015) kajastava fotonäituse “Ämmesse vunukkassaa” avamine. Näituse idee autor ja koostaja on TÜ läänemeresoome keelte dotsent Heinike Heinsoo, kes on ühtlasi  Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi asutajaliige.

Näituse avamise järel esitletakse auditooriumis 438 Madis Arukase filmi “Vadja aabitsa lugu” (ca 30 minutit) ning mitmekeelset internetiväljaannet “Vadja ja isuri rahvalaulud” (koostaja Janika Oras, toimetaja Kadi Sarv, salvestustel laulavad Väike Hellero, Mari Kalkun ja Timo Kalmu). Pärast esitlusi pakutakse suupisteid.

Kõik on oodatud!

Lähem info: Heinike Heinsoo, e-post: heinike.heinsoo@ut.ee