Category Archives: Uudised

Fotonäituse “Päevapilte küüditamiste kümnenditest” avamine Tartu Tampere Majas

Soomes 2020. aastast tegutseva MTÜ Nouse Inkeri esinaine Helena Miettinen ja Anni Reuter avavad 22. septembril kell 18.00 Tartu Tampere Majas ingerisoomlaste elusaatustest jutustava fotonäituse “Päevapilte küüditamiste kümnenditest”.

Avamisel räägib Anni Reuter (Soome Kirjanduse Selts) oma värskest populaarteaduslikust väljaandest “Suomalaiset Stalinin puhdistuksissa” (Soomlased Stalini repressioonide küüsis, SKS 2023). Seejärel kõneleb Inkeri Sava (Helsingi Ülikool) mäletamise problemaatikast ning laulja ja helilooja Eila Pöllänen (Rootsi) esitab laule, mis on sündinud näitusel eksponeeritud fotode põhjal.

Fotonäituse fookuses on ingerisoomlaste suhtes toime pandud massirepressioonid Stalini aegses Nõukogude Liidus. Osa fotodest pärineb intervjueeritute perealbumitest ja MTÜ Nouse Inkeri arhiivist, osa aga Anni Reuteri värskest monograafiast, mille illustratiivsest materjalist suurem on pärit tema perekonnaarhiivist.

Koostajate vaatenurk on ühtaegu teaduslik ja subjektiivne, sest nende mõlema lähisugulasi saadeti vangilaagrisse või küüditati. Nende seas oli mitmeid, kes kunagi ei naasnud.

Nüüdseks pea sajanditagused läbielamised – massilised küüditamised, rahvustunde maha surumine, identiteedi tühistamine, laste õigusvastane sundevakueerimine ja ümberrahvustamine – see kõik on taas päevakorral tänapäeva Ukrainas.

Lähem info: Taisto Kalevi Raudalainen, taika.rauta@gmail.com

Kogumiku “Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus” esitlus Rahvusraamatukogus 6. detsembril 2022

Teisipäeval, 6. detsembril kell 16.00 toimub rahvusraamatukogu väikeses majas (Narva mnt 11) Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi koostöös valminud artiklikogumiku „Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus“ esitlus.  

Raamatuesitlusel saab kuulda ingeri lüroeepilistel rahvalauludel põhinevaid töötlusi Arvo Survo esituses. 

Palume üritusele registreeruda siin:   

Tegu on uue eelretsenseeritava toimetiste sarja „Ingerimaa mälupaigad“ esimese väljaandega. Kogumiku juhatab sisse Jüri Viikbergi artikkel vadja ja eesti keele seostest. Enn Ernits analüüsib üksikasjalikult loodusnimesid Tartu rahulepingu järel Eestiga liidetud Ingerimaa alal. Kaks artiklit on pühendatud ingeri kultuuriloo säravatele esindajatele: Madis Arukask vaatleb Ingerimaa kirikuõpetaja Arvo Survo eepilisi teoseid ning Miina Pärn viib meid Veljo Tormise Ingerimaale pühendatud kooritsüklite radadele. Elo Jakobson annab ülevaate Eesti Rahvusraamatukogus säilitatavatest Ingeri-teemalistest trükistest.  

Mitu artiklit käsitlevad Ingerimaa põliselanike ajalugu. Piret Lotman kirjutab 17. sajandil Ingerimaaga liidetud Narva elanike saatusest Põhjasõja ajal. Igor Kopõtini uurimuse fookuses on ingeri sõdurite panus Eesti Vabadussõjas. Taisto-Kalevi Raudalaineni artikkel keskendub kahe maailmasõja vahel Eesti alal elanud ingerlaste identiteediprobleemile. Reijo Rautajoki kirjutab ingeri pagulaste saatusest Soomes Teise maailmasõja lõpul. Kaasaega jõuab välja Ergo-Hart Västrik, kes heidab valgust Venemaa territooriumil elavate Ingerimaa põliselanike tänapäevaelule.  

Kogumikku on võimalik kohapeal osta soodushinnaga 10 €. Tasumine ainult sularahas. 

Heinrich Stahli ja Eesti-Ingeris teeninud vaimulike mälestustahvlite pühitsemine Narva Aleksandri kirikus

Narva Aleksandri kirikus pühitseti 3. oktoobril mälestustahvel eesti kirjakeele alusepanijale Heinrich Stahlile. Mälestustahvli pühitsemisel peetud ettekandes rõhutas ajaloolane Piret Lotman, et kuna Stahl on surnud ja maetud Narvas, aga tema hauapaiga kohta pole mingit teavet, siis on väga õigustatud, et mälestustahvel sai paigaldatud just sellesse kohta.

Teise mälestustahvliga meenutatakse 20. sajandi esimesel poolel Kalliveres ja Narvas tegutsenud evangeelse-luteri kiriku vaimulikke. Luterlikke teenistusi Narva linnas ja nn. Eesti-Ingeri alal asuvas Kallivere külas pidasid aastail 1930-1944 soomlastest pastorid Helle Kalervo Erviö, Reino Ylönen ja sõja ajal jutlustanud organist Aatami Hyrri.

Helle Kalervo Erviö esimene teenistuskoht tsaariaegsel Ingerimaal oli Ida-Ingeri praostkonna Järvisaari-Markkova koguduses. 1930. aastast jätkas ta teenimist Narva soome-rootsi Püha Miikaeli koguduses ja 1931. aastast Eesti-Ingeri Kallivere koguduses. Elas ju toona Rosona, Lauga ja Kullajõe ääres tuhatkond luteriusulist, lsaks Narvas üle pooletuhande linnasoomlase.

Pastor Erviö ja Kullakülast pärit soomekeelse kirjamehe Leander Reijo teeneks tuleb lugeda ka uue Kallivere kiriku ehitamise algatamist. Erviö kaitses ihust ja hingest siinset soomekeelset kirjasõna ja kooliõpetust. Eesti võimud tõlgendasid seda agarat tegevust kohalike eestlaste ja soomlaste vahel lõhe tekitamise püüdena. Teadupärast avaldas Erviö Soome ajalehtedes rea Eesti vähemuspoliitikat kritiseerivaid kirjutisi. Selle tulemusena soovitati Erviöle kas oma Soome kodakondsusest loobuda või ametist hoopis lahkuda. Ta valis 1937. aastal Soome naasmise. Erviö tuli 1940. aastal Eesti-Ingerisse siiski tagasi. Sel Eesti Vabariigi annekteerimise aastal Erviö vangistati juba punavõimu poolt ning mõisteti esialgu surma. Surmaotsus vaadati siiski hiljem ümber ning vaimulik saadeti järjekordselt välja Soome Vabariiki.

Õpetaja Reino Ylönen teenis ülalnimetatud kogudusi 1938. aastast kuni 1940. aastani. Tema üheks suureks teeneks on sadade ingerisoomlastest sõjaorbude ära toomine Poola (endise Ida-Preisi) aladelt 1943. aasta juulis. 1944. aastal oli Ylönen üks neid välipastoreid, kes aitasid läbi viia mastaapset tsiviilelanikkonna evakuatsiooni läheneva rinde eest.
Ylönen tegutses ka ingerisoomlastest koosnenud Erillis-Pataljoona-6 välipastorina rindel ja selle lähistel. Tema teeneks võib lugeda Eesti-Ingeri seltsi lipu, Kallivere kirikuvara ja 1642. aastal trükitud ning Kuninganna Kristiina poolt Narva Püha Miikaeli kogudusele kingitud nn. Agricola-piibli päästmist 1944. aastal.

Aatami Hyrri pidas peamiselt organisti ametit, ent sõja ajal, mil kirikuõpetajaid nappis, ta ka jutlustas ning jagas sakramente. Selles toetas teda perekondlik vabakiriklik taust. Hiljem Soomes elades, jätkas Aatami Hyrri aktiivset tegevust ingerisoomlaste hüvanguks.

Mälestustahvlite õnnistamise eel esines segakoor Vox Populi (dirigent Janne Fridolin) Veljo Tormise kooriteostest koosnenud kavaga. Piduliku sündmuse lõpuks tuli esitamisele Taisto-Kalevi Raudalaise sõnadele kirjutatud Pärt Uusbergi kooriteos “Pyhä Pihlaja”, mis valmis möödunud aastal ingerisoomlastest sõjaohvrite mälestamiseks ja kanti esmakordselt ette Arvo Pärdi Keskuses Laulasmaal.

Pidulikust kontserdist ja mälestustahvlite pühitsemisest on valmimas salvestus, mille montaaži on võimalik näha Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse koduleheküljel.

Seminar “Ingerisoomlased täna ja homme: 75 aastat ingerisoomlaste evakuatsioonist Soome” Helsingis 5. oktoobril 2019

Ingerisoomlaste rahvusvaheline kogukond peab oma rahvusrühma Soome saabumise 75. aastapäeva 5. oktoobril 2019 Helsingis Finlandia-talos.

Aastatel 1943–1944 evakueeriti sõja jalust Soome Vabariiki 63 000 ingerlast. Nad toodi Paldiski ja Hanko sadamate kaudu ära Leningradi rinde eest. Soome president Risto Ryti avaldas täielikku toetust sõjapõgenike äratoomisele, nimetades päästeoperatsioonide ülemaks Helsingi tehnikakõrgkooli hüdroloogiaprofessori Pentti Kaitera.

Juba 1944. aasta sügisel nõudis Nõukogude Liit, viidates vaherahu 10. paragrahvile, ingerisoomlaste repatrieerumist. Väga suur osa ingerisoomlasi naasis vabatahtlikult, paljude suhtes rakendati aga sunnimeetodeid ja ähvardusi. Ent sugugi kõik ei pöördunud tagasi. Soome jäi neist üle 8000 inimese, kellest omakorda pooled pagesid edasi Rootsi, sest kardeti Nõukogude Liitu sundtagastamist.

President Paasikivi ja president Kekkonen kehtestasid välispoliitisest olukorrast johtuvalt vaikimispoliitika kõike ingerisoomlasi puudutava suhtes. Selline olukord kestis koguni neli aastakümmet! 1990. aasta aprillis kutsus president Mauno Koivisto ingerisoomlased Soome ”tagasipöördumisseaduse” alusel, võrdsustades nad Soome kodanikega. See otsus on toonud Soome pea 35 000 ingerisoomlast erinevatest endise Nõukogude Liidu piirkondadest.

Tänapäeval on ingerisoomlased Soomet ja Eestit tihedalt siduv rahvarühm. Nende lugu moodustab osa kahe maa ühisest ajaloost, ühe samba tõelises Soome Sillas. Ingerisoome juured on ju kaasajal vähemalt 100 000 inimesel Soomes, Eestis, Venemaal ja Rootsis.

Ingeri päeval (5. oktoobril) Helsingis toimuva seminari ja sellele järgneva piduliku koosviibimise korraldab Soome Akadeemiline Ingeri Selts. Korraldustöös on kaasa aidanud Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts. Osalema on oodatud Eesti, Vene ja Rootsi Ingeri liitude esindajaid.

Ingeri päeva (5.10.) kava:

12.00–12.30 Finlandia-talo ees heisatakse 100-aastane Ingeri lipp

13.00–17.00 Seminar “Ingerisoomlased täna ja homme: 75 aastat ingerisoomlaste evakuatsioonist Soome” Finlandia-talos

13.00 75 aastat Ingerisoomlaste saabumisest Soome – Reijo Rautajoki, PhD (SAIS-i juhatuse esimees)

13.15 Ingerisoomlased arhiiviainestikes – Jussi Nuorteva, PhD (Soome Rahvusarhiivi juhataja)

13.45 Noore ingerisoomlasena moodsas maailmas – Lea Pakkanen, MA (toimetaja, sotsiaal- ja kultuuriantropoloog)

14.15 Ingerisoomlus ja tänapeva Ingerimaa – Wladimir Kokko, MA (Peterburi Ingeri Liit)

14.45 Kohvipaus

15.15 Ingerisoomlasi puudutavad arhiiviainestikud kogukondlikku kasutusse! – Taisto-Kalevi Raudalainen, MA (EAIS-i juhatuse esimees)

15.45 Kuumi küsimusi külma sõja lõpetuseks – Kristiina Häikiö, MA (Helsingi ülikooli riigiteaduste doktorant)

16.15 Ingeri kultuuripärandi väärtustamisest – Toivo Flink, PhD (Siirtolaisuusinstituutti teadur)

16.45 Lõpuväitlus

19.00–23.30 Pidulik vastuvõtt Ostrobotnia korporatsioonimajas 

19.00 Saabumine

19.15 Reijo Rautajoki tervitus

19.30 Õhtusöök

20.30 Piduliku kõne peab prof. Maria Lähteenmäki Ida-Soome ülikoolist

Esineb ansambel Mesimarjat; luuletusi loeb Toivo Flink

 

Registreerumine seminarile ja sellele järgnevale pidulikule vastuvõtule: www.sais.fi

Peakorraldaja ja lisateave: Soome Akadeemiline Ingeri Selts (SAIS), www.sais.fi

Seminar ”75 aastat ingerisoomlaste päästeoperatsioonist” Arvo Pärdi Keskuses Laulasmaal 20. juulil 2019

Seminaari “75 vuotta inkerinsuomalaisten pelastusoperaatiosta” 20. heinäkuuta 2019 Arvo Pärt -keskuksessa Laulasmaalla

14.30 Seminari pidulik avamine Pärt Uusbergi koorilauluga “Pyhä pihlaja”, esitab segakoor Vox Populi Janne Fridolini juhatusel / Seminaarin juhlalliset avajaiset, Pärt Uusbergin kuorolaulun ”Pyhä Pihlaja” ensiesitys, sekakuoro ”Vox Populi”, johtaa Janne Fridolin

14.45 Avasõnad / Alustava puheenvuoro (Taisto Raudalainen)

Soome sursaatkonna ja Lääne-Harju valla esindajate kõned / Suomen Suurlähetystön ja Lääne-Harjun kunnan edustajien puheenvuorot

Arvo Pärt, Alleluia Tropus, sekakoor ”Vox Populi” esituses

Ettekanded / Esitelmät:

Reijo Rautajoki (Helsinki / Joensuu) Mahavaikitud laagrid: Ingerimaa sõjapõgenikud Soomes 1943–1944 / Vaietut leirit: Inkerinmaan sotapakolaiset Suomessa 1943–1944

Argo Kuusik (Tallinn, Eesti Mälu Instituut) Oudovamaa eestlaste evakueerimine Peipsitagusest 1944: Ajastu üldpilt / Outovan virolaisten evakuaatio-operaatio Peippusjärven itärannalta

Arnold Lindgren (Paldiski, Suur-Pakri) Mälestusi pakrirootslaste ja ingerisoomlaste evakueerimisest / Muistoja Viron rannikkoruotsalaisten ja inkerinsuomalaisten evakuaatiotoimista

Hanno Ojalo (Tallinn, Eesti Rahvusraamatukogu) Sõrulased sõja jalus 1944–1945 / Sõrven niemimaan virolaiset sodan jaloissa 1944–1945

Taisto-Kalevi Raudalainen (Tallinn, Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts) 75 aasta taguste sündmuste sõnastamine mälestuskividel / 75 vuoden takaiset tapahtumat muistokivissä

16.30 Koosviibimine ja suupisted Arvo Pärdi Keskuse aias / Kahvitarjoilu Arvo Pärt -keskuksen pihassa

Sõjapõgenikud Paldiskis 1943. aasta varakevadel.

Sõjapõgenikud Paldiskis 1943. aasta varakevadel.

 

Asutati Soome Akadeemiline Ingeri Selts

Soome Akadeemiline Ingeri Selts (Suomen Akateeminen Inkeri-Seura ry) asutati 14. detsembril 2017 edendamaks ingerisoome ajaloo ja kultuuri uurimist, talletamist, selle alast teavitamist ning rahvusvahelist koostööd ülikoolide, mäluasutuste ja teiste institutsioonidega.

Selts toimib ka uurijate ja harrastajate koostööfoorumina. Eesmärkide seas on korraldada seminare ning koolitusi.

Seltsi esimene korraline koosolek peetakse 4. aprillil 2018, kl 13.00–15.00 Helsingis Soome Kirjanduse Seltsi raamatukogus (Hallituskatu 1). Päevakorras on seltsi eelseisvad tegevused ja eesmärgid.

Kõik uurijad ja ka asjahuvilised on oodatud. 

Palume teatada oma osalemisest:
Reijo Rautajoki, mob +358 440 222 777, e-mail reijo@rautajoki.fi
Toivo Flink, mob +358 50 5944 134, e-mail toivo.flink@kolumbus.fi