Tag Archives: Ajalugu

Seminar “Ingerimaa, Eesti ja Eesti-Ingeri” Pärnu Keskraamatukogus 3. augustil 2018

Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös vastasutatud Soome sõsarseltsiga (Suomen Akateeminen Inkeri-Seura) korraldab 3. augustil Pärnu Keskraamatukogus (Akadeemia 3) seminari “Ingerimaa, Eesti ja Eesti-Ingeri”

Pärnu on sellise seminari korraldamiseks sobiv koht, sest just siin loeti esmakordselt avalikult ette Eesti Iseseisvusmanifest. Ent on ka teine kaalukas põhjus – siin on tegutsenud nüüdseks juba 30 aastat tugev ingerisoome selts, mida omalt poolt täiendab üha kasvav soomesoomlaste kogukond.

Nagu teada, osalesid Eesti Vabadussõjas eestlaste, baltisakslaste jt. kõrval ka Ingerimaa rahvad – soomlased, isurid ja vadjalased, kellest moodustati 1919. a kevadel esmalt Ingeri polk, mis kasvas Kaprio lahel toimunud õnnestunud dessandi järel kiirelt rügemendiks. Lääne-Ingeri Rügement osales kahes Petrogradi vallutusoperatsioonis, ent oli 1920. a. kevadtalvel sunnitud taganema üle Narva jõe. Üheks Ingerimaa operatsioonide tagajärjeks saab lugeda ka Narvataguse nime kandnud haldusüksuse e. Eesti-Ingeri moodustamist.

Seminaril osalemiseks palume registreerida e-posti aadressil hillar.talvik@gmail.com. 

Seminari kava:

13.00 Näituse “Ingerisoomlaste 100 aastat” avamine Pärnu Keskraamatukogus. Näituse juures on Andrei Pykköneni (Peterburi) stendiettekanne “”Ingerimaa kuningas” Leander Reijo ja tema aeg”

13.30 Kohvipaus

13.45 Esimene sessioon
Vadim Mussajev (Peterburi): Ingeri rahvusliikumise areng ja Eesti Vabariigi toetustegevus 1919. aastal
Toivo Flink (Turu): Ingerimaa soomlased ja Tartu rahuläbirääkimised
Raimo Rosendahl (Turu): Lääne-Ingeri rügemendi tegevusest Eesti Vabadussõjas aastatel 1919-1920

15.15 Lõuna

16.30 Teine sessioon
Mikko-Olavi Seppälä (Helsingi): Ingerimaa Ajutise Komitee esimees Kaapre Tynni, Narva Sõnumid ja ingerlaste sõjaretk
Taisto-Kalevi Raudalainen (Tallinn): Esimeste ingeri seltside asutamisest Eestis aastail 1921-1925
Reijo Rautajoki (Helsingi): Ingerisoomlaste karantiini- ja kogumislaagrite võrgustik aastatel 1942-1944

18.00 Koosviibimine

Seminari töökeelteks on soome ja vene keeled. Vajadusel tagatakse sosintõlge eesti keelde.

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, EAIS-i juhatuse esimees, tel. 51991427, e-post: taika.rauta@gmail.com

Ott Kursi ettekanne “Ingeri Eestist vaadatuna” 20. aprillil 2018

Tartu Ülikooli inimgeograafia emeriitprofessor Ott Kurs peab reedel, 20. aprillil  Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Ingeri Eestist vaadatuna”. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) saalis algusega kell 17.00. 

Ott Kursi diapiltidele tuginevas ettekandes antakse ülevaade läänemeresoome hõimude muistsest paiknemisest ning nende jagamisest lääne- ja idakristliku maailma vahel 13. sajandil, läänemeresoome etnilise elemendi tugevnemist Soome lahe idarannikul ja Laadoga-äärses siirdevööndis 16.–18. sajandil, Narva osast selle etnilise silla juhtimisel, samuti Ingria mõistest ja ulatusest pärast selle liitmist Venemaaga. Pärast peatumist Ingeriga seotud sündmusil Eesti vabadussõjas käsitletakse rahvuspiirkondade rajamist (1927) ja likvideerimist (1939) Leningradi oblastis, näitena Kuivaisi (Toksova) rahvusrajoon (1 805 km², 32 500 el 1936). Lõpuks tutvustakse Venemaa avarusilt naasvaile ingerisoomlasile autonoomse piirkonna moodustamise kava (1989–1990) Lääne-Ingeri hõredalt asustatud alale.

Ettekandekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga. 

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Varpu Myllyniemi ettekanne eestlaste ja ingerisoomlaste koostööst kirikuelu edendamisel 23. märtsil 2018

23. märtsil kell 17.00 peab Helsingi ülikooli teoloogiamagister Varpu Myllyniemi  ettekande “Hõimuvendade koostöö Ingeris: luterlastest eestlased ja ingerisoomlased 19. sajandi lõpul ja nõukogude aja alguskümnendeil“. Kõnekoosolek toimub erandkorras Tartu Ülikooli peahoone (Ülikooli 18) auditooriumis 228 ja on inglise keeles. Kõnekoosoleku korraldavad Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts ja Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts koostöös Eesti Kirikuloo Seltsiga.

Ettekande tutvustus:

Oma ettekandes uurin ingerisoomlaste ja eestlaste koostööd kirikukogudustes ja kristlikes ühendustes. Lääne-Ingeri eesti- ja soomekeelsed luterlased pidasid mitmetes paikkondades samades kristlikes kogudustes ja pühakodades jumalateenistusi, lugemisi kui ka pühapäevakoole mõlemas keeles. Eestist laenati ka kooriliikumine ja laulupeotraditsioon. Soome ja eesti vaimulike vaheline suhtlus oli tihe ka Peterburis.

Kõnelen, milliseid katsumusi tekitas rahvuslikele kirikutele ja usuühendustele nõukogude režiim. Mõlemale sai sündinud rahvusriikide piiride lähedus saatuslikuks. Usuvastane sisepoliitika raskendas oluliselt eestlaste ja soomlaste vaimulikku elu, sh oli raske saada koguduseõpetajaid. Nõukogude riigi algaastail oli eestlasel Oskar Palsal täita märkimisväärne osa Ingeri kiriku juures ja hiljem jälle mängis praost Selim Jalmari Laurikkala tähtsat rolli eestikeelsete luterlike koguduste jaoks.  Ent eesti ja soome vaimulike omavahelisi suhteid sel perioodil on uuritud veel üsna vähe. Kõik uued teadmised ja allikad oleksid seetõttu väga tervitatavad.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Varpu Myllyniemi. Foto Helsingi ülikooli kodulehelt.

Fotonäituse “Ingerisoomlaste 100 aastat” avamine 8. detsembril 2017

Peamiselt koduste fotoalbumite põhjal koostatud näitus jutustab ingerisoomlaste keerukast saatusest umbes saja aasta vältel. Näitus avatakse Tartu Tampere Majas (Jaani tn 4) reedel, 8. detsembril 2017 kell 17.00.

Enamikku ingerisoomlasi tabas enam-vähem sarnane saatus, mis paiskas nad Teise maailmasõja ajal laiali endise Nõukogude Liidu aladele, lisaks Soome ja Rootsi. Aga esineb ka erandlikke elukäike, millega on võimalik tutvuda tihtilugu vägagi hästi korrastatud perealbumite lehekülgedel.

Näituse terviku loomine osutus küllaltki keerukaks ülesandeks, sest nii mõnestki ajalooepisoodist pole ingerisoomlaste fotoalbumites säilinud ühtki fotot. Ladusama narratiivi saavutamiseks ja lünkade täitmiseks on igale näituse paanile mahutatud entsüklopeedilises võtmes kokkuvõte kõnealuse ajajärgu kohta.

Näituse koostas Eesti Akadeemilise Ingerisoome Seltsi juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalainen ja kujundas fotokunstnik Herkki-Erich Merila. Näitus on saanud rahalist tuge Soome Vabariigi riigikantseleilt Soome 100-programmi raames. 

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427. Vaata ka näituse tutvustust ja fotosid enne näituse avamist.

Inkerinsuomalaisten 100 vuotta kuvissa

Pääosin kotialbumeista koottu valokuvanäyttely kertoo Inkerin suomalaisväestön mutkikkaasta taipaleesta noin sadan vuoden ajanjaksolta. Näyttely avataan 8. joulukuuta Tarton Tampere-talolla (Jaani 4) klo 17.00.

Suurempaa osaa inkerinsuomalaisia koetteli sama kohtalo, joka paiskoi heidät hajaannukseen entisen neuvostovallan alueille, samoin pitkin Suomea ja Ruotsia. Mutta aina esiintyy myös poikkeuksellisia tarinoita, joihin on mahdollista tutustua joskus hyvinkin huolellisesti järjesteltyjen kotialbumien sivuilla.

Taisto-Kalevi Raudalainen on kerännyt noin viiden vuoden aikana muutama tuhatta valokuvaa inkerinsuomalaisten albumeista sekä koonnut niistä satoja kuvia käsittävän näyttelyn.

Näyttelyn juonen kokoaminen osoittautui vaivalloiseksi, sillä joistakin vaiheista ei ole säilynyt valokuvia lainkaan. Siksi kuvakertomuksen tueksi jokaisen paanun yhteyteen on liitetty tiivis, informatiivinen esitys kyseisestä kaudesta.

Näyttely on Suomen valtioneuvoston kanslian päätöksellä saanut avustusta Suomi 100 -tukiohjelmasta. Näyttelyn on suunnitellut valokuvaaja Herkki-Erich Merila.

Lisätietoa: Taisto-Kalevi Raudalainen, sähköposti: taika.rauta@gmail.com, puhelin: +372 51991427.

 

Kristiina Häikiö ettekanne ingerisoomlaste tagasipöördumislainest 10. novembril 2017

Helsingi ülikooli ajaloo doktorant Kristiina Häikiö peab Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekanne “Kuidas said ingerisoomlastest Soome Vabariigis ‘tagasipöördujad’ (paluumuuttajat)?”. Kõnekoosolek toimub Tartus Ingeri Maja (Veski tn. 35) esimese korruse saalis reedel, 10. novembril, algusega kell 17.00.

Kristiina Häikio tutvustab oma ettekannet nii:

“Nõukogude Liidu küllaltki rahumeelne lagunemine oli paljudele ootamatu ja erandlik sündmuste käik. Soome vahetus naabruses idapiiri taga vallandus sel perioodil ettenägematu ja kiire muutuste ahel. Nende muutuste kiiluvees toimus omapäraseid arenguid ka Soome Vabariigi valitsusasutustes.

Kuidas ikkagi läks nii, et Soome riik kuulutas teretulnuks “tagasipöördujatena” isikud, kelle esivanemad olid tulnud Ingerimaale 350 aasta eest? Need inimesed polnud kunagi elanud Soome Vabariigi territooriumil. Missugused isikud ja huvirühmad, kus ja millal osalesid aastatel 1985–1991 otsustusprotsessis, mis puudutas välismaalaste seadust ning residentsuspoliitkat? Missugune oli laiem üldpoliitiline kontekst, milles nimetatud sündmused aset leidsid?

Seda, kuidas ja millal täpselt ingerisoomlaste tagasipöördumislaine käivitus, pole ajalooteaduse vahenditega seni uuritud. Just seetõttu tegi Turu migratsiooniinstituudi (Siirtolaisuusinstituutti) eelmine juhataja Ismo Söderling mulle ettepaneku vastavateemalist uurimistööd alustada. Alates 2015. aastast, kui jäin Soome välisministeeriumi ametnikuna pensionile, teengi Helsingi ülikoolis väitekirja poliitilise ajaloo alal. Samal ajal olen ka Turu migratsiooniinstituudi kommunikatsiooniekspert.”

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Anni Reuteri ettekanne ingerisoomlaste küüditamisest 1930ndatel 2. juunil 2017

2. juunil 2017 peab Anni Reuter Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Ingerisoomlaste 1930. aastate küüditamine kirjades”. Kõnekoosolek toimub Tartus Ingeri Maja (Veski tn. 35) esimese korruse saalis algusega kell 17.00.

1930ndatel aastatel küüditati kokku umbes 35 tuhat ingerisoomlast oma küladest Koola poolsaarele, Kesk-Aasiasse ja Lääne-Siberisse. Anni Reuter käsitleb oma ettekandes diasporaa mõiste kaudu kolme küüditatute perekonna kirjavahetust. Kirjades tulevad esile religioossus, viletsad töö- ja elutingimused, neist johtunud haigused ja surm. Aga samas räägitakse ka põgenemistest, sellest, kuidas üritati ülal hoida omavahelist läbikäimist, soome komberuumi ja kojunaasmise lootust.

Riigiteaduste magister Anni Reuter on sotsioloogi haridusega Helsingi ülikooli doktorand, kes töötab Soome Kirjanduse Seltsis teadurina. Oma väitekirjas uurib ta Stalini aja küüditamiste kujutamist mälestustes ja väljasaatmiskohtades kirjapandud esitustes.

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Ettekandele järgneb samas kell 18 Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi üldkoosolek.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Anni Reuter

Anni Reuter. Foto: SKS-i koduleht

Reijo Rautajoki ettekanne Ingerisoome õpetajatest Teise maailmasõja ajal 24. märtsil 2017

24. märtsil 2017 peab Reijo Rautajoki Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande “Ingerisoome õpetajad Soome Jätkusõja keerises”. Kõnekoosolek toimub Tartus Ingeri Maja (Veski tn. 35) esimese korruse saalis algusega kell 17.00. Ettekanne on soome keeles.

1942. aastal Soomes rajatud Väestösiirtohallinto (evakuatsiooni-amet) oli 1943. aasta sügiseks viinud edukalt läbi operatsiooni üle 63 000 sõjapagulase päästmiseks Saksamaa poolt okupeeritud Ingerimaa aladelt. Pagulaste edasine integreerimine Soome ühiskonda kujutas endast suurt väljakutset. Kui Väestösiirtohallinto sai Riiginõukogult ülesande selle robleemiga tegelemiseks, otsustati appi võtta umbes 500 kooliõpetajat pagulaste endi hulgast.

Nõnda käivitati Jätkusõja ajal sõjapagulaste seas ulatuslik koolituskampaania, mille eesmärgiks oli täiendada ingerisoomlastest algkooliõpetajate teadmisi, et luua luua alus nende edasisteks õpinguteks Soomes. Täienduskoolitus leidis aset Põhja-Savo maakonnakeskuses Kuopios. Aastased kursused pidid üldkokkuvõttes toetama õpetaja kutseeksami edukat sooritamist.

Kuopio täiendõppekoolitusel osales üle saja ingerisoomalasest õpetaja, kes kõik jätkasid õpinguid ka õpetajaseminarides. Ent vaid neljandik neist lõpetas seminari, sest suurem osa õpetajatest saadeti Järelevalvekomisjoni ametnike survel tagasi Nõukogude Liitu ja väiksem osa põgenes Rootsi. Olude sunnil toimunud Soome sise- ja välispoliitiline suunamuutus võttis niisiis paljudelt õpetajatelt võimaluse kooli lõpetada ja valitud elukutse omandada.

Reijo Rautajoki ettekandes kirjeldatakse muu hulgas ka seda kardinaalset välis- ja sisepoliitilist pööret, mis leidis aset Soome haridusmaastikul pärast 1944. aasta septembris jõustunud Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi sõlmitud vaherahu. See sisaldas ühe punktina ka Soomes interneeritud sõjapagulaste ja sõjavangide tagasisaatmist.

Reijo Rautajoki on Kuopio seminari lõpetanud õpetaja poeg ja kaitseb sel kevadel samal teemal Joensuus Ida-Soome ülikooli juures doktorikraadi.

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts (http://ingerimaa.org.ee) koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Maie Ojamaa fotonäituse “Ingerimaa pühapaigad A.D. 2016” avamine 15. veebruaril 2017

Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi liikme Maie Ojamaa fotonäituse “Ingerimaa pühapaigad A.D. 2016” avamine toimub 15. veebruaril kell 17.30 Maarjamõisa Haigla Galeriis (Puusepa 8; sissepääs Lunini tänava poolt).

Kõik huvilised on teretulnud avamisele ja näitust vaatama, mis jääb avatuks 15.02.–18.03.2017.

Maie Ojamaa tutvustab oma näitust nii:
“Ingerimaa on Peterburi linna ümbritsev piirkond, kus on aastatuhandeid elanud soome-ugri päritolu rahvad. Kuni aastani 1917 elas selles piirkonnas ingerisoomlasi ligi 150 000.
Kahjuks ei õnnestunud Ingerimaa soomlastel pärast Oktoobrirevolutsiooni eestlaste ja soomlaste moodi oma riiki rajada. Sellest ajast alates sai alguse ingerisoomluse allakäik. Omariikluseta hääbuv rahvas on tänaseks päevaks laiali pillutatud Eesti, Soome, Rootsi ja Venemaa aladele.
See fotonäitus on kingitusena valminud Soome Vabariigi 100. ja Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. Fotodel on endise Ingerimaa pühapaigad: kirikud ja unustatud kalmistud, õigemini see, mis oli veel alles aastal 2016.”

Lähem info: Eesti Ingerisoomlaste Liit, e-mail: ingerisoome@gmail.com, telefon: +372 5845 5045.

Maie Ojamaa näituse poster

Maie Ojamaa näituse poster

Juha Tainio ettekanne kohtumistest ingerisoomlastega raadiotoimetajana 27. jaanuaril 2017

27. jaanuaril kell 17.00 esineb Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul kauaaegne Rootsi Raadio soomekeelsete saadete toimetaja Juha Tainio ettekandega “Kohtumisi ingerisoomlastega Soomes ja Rootsis”. Kõnekoosolek toimub Tartus Tampere Maja keldrisaalis (Jaani tn 4). Ettekanne on soome keeles.

Juha Tainio tutvustab on ettekannet järgmiselt:

“Minu tutvus ingerisoomlastega algas juba koolieas, kui esmakordselt kuulsin selle rahvarühma sõjaaegsest saatusest koolivend Ville Marjomäki ingerlasest emalt.

Kui 1970. aastatel olin Örebros Kesk-Rootsi raadiokanali soomekeelsete saadete toimetaja, panin tähele, et minu intervjueeritavad olid tausta poolest sageli ingerisoomlased. Neid oli nii tööbörsi vahenduskontoris kui ka pagulaste nõuandlates ja mujal. Örebrosse olid nad rajanud koguni soome seltsi.

Järgneva pea neljakümmend aastat kestnud toimetajatöö vältel Rootsi Raadio soomekeelsete saadete toimetajana tegin ohtralt intervuusid ingerisoomlastega, kellest osa olid teinud märkimisväärset karjääri, mõned koguni rahvusvahelisel tasemel. Just neid kohtumisi oma ettekandes meenutangi.”

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tampere Majaga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Juha Tainio

Juha Tainio. Foto Rootsi Raadio kodulehelt.

Seminar “Ingerimaa põlisrahvad ajaloos ja tänapäeval” 7. aprillil 2017

Soome kirjakeele rajaja ja piiblikeele kujundaja Agricola surma-aastapäeva (9. aprill) paiku tähistatakse Tartu ülikooli Narva kolledžis traditsiooniliselt soome keele päeva rahvusvahelise konverentsiga.

Eesti Akadeemilise Ingerimaa Selts koostöös TÜ Narva kolledžiga kutsuvad tänavu 7. aprillil osalema Mikael Agricola päeva konverentsi raames peetaval seminaril “Ingerimaa põlisrahvad ajaloos ja tänapäeval”.

Oodatud on käsitlused vadjalaste ja isurite uurimis- ja allikaloost, Ingerimaa läänemeresoome rahvaid puudutavatest arhiivi- ja välitöömaterjalidest. Erilist huvi pakuvad ettekanded selle kohta, missuguseid uusi ainekorpusi on välitöömaterjalide korrastamise ja läbitöötamise tulemusel viimas(t)e kümnendi(te) vältel arhiividesse ning erakogudesse lisandunud, või missuguseid seni läbi uurimata Ingerimaa põlisrahvaste alaseid arhiivimaterjale on viimasel ajal teaduskäibesse toodud.

Seminari keelteks on eesti, soome, vene ja ingise. Oma esinemissoovist seminaril palume teada anda hiljemalt 1. veebruariks. Ettekande pealkirja ja teesid (max 1500-2000 tähemärki) palume täita ankeedil, mille leiate TÜ Narva kolledži kodulehelt aadressil http://www.narva.ut.ee/sites/default/files/nc/agricola_day_2017_applic_form-1.doc. Ankeet palume saata e-posti aadressil taika.rauta@gmail.com või ergo-hart.vastrik@ut.ee.

Lähem info: Taisto Raudalainen, EAIS-i juhatuse esimees