Author Archives: admin

Mälestusmissa ingerisoomlaste kalmistul Põllkülas 29. mail 2022

Eesti ingerisoomlased on aastakümneid mälestanud Põllkülas oma lähedasi. Paari viimase aasta jooksul on Põllküla kalmistut korrastatud ja see on muudetud mälestushiieks, kus võib meenutada lahkunuid, ka neid, kelle hauapaigad on kaugel, pika ja raske teekonna taga.

29. mail 2022 kl. 13.00 õnnistatakse Põllküla Mälestushiis selle uuenenud kujul. Mälestusmissa ja kirikliku pühitsuse viivad läbi Tallinna Soome Püha Peetruse koguduse õpetajad Toto Hannele Päiviö ja Markku Päiviö ning organist Ulla Krigul. Kaasa teenib EELK Lääne piiskop Tiit Salumäe.

Esinevad:

  • Segakoor ”Vox Populi” Janne Fridolini dirigeerimisel: esitusele tuleb helilooja Pärt Uusbergi teos „Pyhä pihlaja”, mis on pühendatud Põllkülla maetud lastele
  • Saksofonist Lembit Saarsalu
  • Pärnu Ingerisoomlaste Kultuuriseltsi segakoor

Pärast mälestusmissat Põllküla mälestushiies peetakse traditsiooniline palvehetk Paldiski linnakalmistu ingerisoomlaste mälestusmärgi juures.

Soovi korral palume annetada Põllküla-Paldiski matmispaikade hooldamise jaoks Ingerisoomlaste Tallinna Seltsi kontole EE28 2200 2210 6677 1437; selgituseks ”Annetus, Põllküla Mälestushiis”.

Täpsem teave: soome.eelk.ee ja eestisoomlane.ee.

Soome Suursaatkond
Tallinna Soome Püha Peetruse Kogudus
Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutus
Eesti Ingerisoomlaste Liit
Ingerisoomlaste Tallinna Selts

Põllküla mälestushiis sügisel 2021.

Hõimukuu filmiõhtu “Unustatud rahvaste jälgedes” 26. oktoobril Eesti Rahva Muuseumis

Filmiõhtu toimub Eesti Rahva Muuseumi maailmafilmi saalis (Tartu, Muuseumitee 2, maja A-osa).

Ajakava:

Kell 17.00-17.45: Avatud vestlusring. Vestlusringis kohtuvad filmi toimetaja Ruth Alaküla, laulumatka teinud koori dirigent Endrik Üksvärav ja fennougrist Taisto-Kalevi Raudalainen.

Kell 17.45-18.00: Teepaus

Kell 18.00-19.30: Filmi vaatamine

Filmist: Eesti tippkammerkoor „Collegium Musicale“ ja soome-ugri rahvastega koostööd edendav asutus Fenno-Ugria külastasid kolme aasta jooksul kõiki rahvaid, keda helilooja Veljo Tormis on oma suurteoses „Unustatud rahvad“ muusikaliselt kujutanud, et neile laulda nende endi folkloorile põhinevat muusikat ning neid oma kultuuri elushoidmisel toetada. Režissöör Erle Veber, opraator Meelis Kadastik, toimetaja Ruth Alaküla, 2021. 

Filmiõhtule sissepääs on prii.

Korraldajad: Tartu Ingerisoomlaste Selts koostöös ERM-i ja filmi tegijatega; kontakt Merje Malkki merje.malkki@gmail.com

Kammerkoor Collegium Musicale Luutsas vadjalaste juures
Kammerkoor Collegium Musicale Luutsas vadjalaste juures

Seminar ”Ingeri kiriku taassünd 1989-1994” Pärnu Vanalinna koolis 15. augustil 2021

Ingerisoomlased võlgnevad suure osa oma rahvuslikust taassünnist evangeelse luterliku kiriku taastamisele 1970.-1990. aastatel. Selles pikas protsessis on olnud otsustav roll ka Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul.

Neid teemasid käsitletakse ingerisoomlaste XXX juubelilaulupeo raames korraldataval seminaril ”Ingeri kiriku taassünd 1989-1994”, mis toimub Pärnu Vanalinna kooli saalis 15. augustil 2021 algusega kell 11.00.

Seminarile on kutsutud esinema üks ajastu võtmetegelasi, pragune Lääne piiskop Tiit Salumäe.

Peaesinejaks on teoloogiadoktor Antti Luoma, kes on lähemalt vaadelnud Ingeri kiriku saamislugu ning kaitsnud sel teemal hiljuti (2020) ka doktoriväitekirja.

Kaasettekanded on Kristiina Häikiölt, kes peatselt kaitseb Helsingi ülikooli juures väitekirja ingerisoomlaste lähiajaloo alal, ning misjonivaimulik Pasi Hujaselt, kes samuti aktiivselt osales toonastes sündmustes.

Ettekannetele järgneb vestlusring, mida modereerib Eesti Akadeemilise Ingerimaa seltsi juhatuse esimees Taisto Raudalainen.

Heinrich Stahli ja Eesti-Ingeris teeninud vaimulike mälestustahvlite pühitsemine Narva Aleksandri kirikus

Narva Aleksandri kirikus pühitseti 3. oktoobril mälestustahvel eesti kirjakeele alusepanijale Heinrich Stahlile. Mälestustahvli pühitsemisel peetud ettekandes rõhutas ajaloolane Piret Lotman, et kuna Stahl on surnud ja maetud Narvas, aga tema hauapaiga kohta pole mingit teavet, siis on väga õigustatud, et mälestustahvel sai paigaldatud just sellesse kohta.

Teise mälestustahvliga meenutatakse 20. sajandi esimesel poolel Kalliveres ja Narvas tegutsenud evangeelse-luteri kiriku vaimulikke. Luterlikke teenistusi Narva linnas ja nn. Eesti-Ingeri alal asuvas Kallivere külas pidasid aastail 1930-1944 soomlastest pastorid Helle Kalervo Erviö, Reino Ylönen ja sõja ajal jutlustanud organist Aatami Hyrri.

Helle Kalervo Erviö esimene teenistuskoht tsaariaegsel Ingerimaal oli Ida-Ingeri praostkonna Järvisaari-Markkova koguduses. 1930. aastast jätkas ta teenimist Narva soome-rootsi Püha Miikaeli koguduses ja 1931. aastast Eesti-Ingeri Kallivere koguduses. Elas ju toona Rosona, Lauga ja Kullajõe ääres tuhatkond luteriusulist, lsaks Narvas üle pooletuhande linnasoomlase.

Pastor Erviö ja Kullakülast pärit soomekeelse kirjamehe Leander Reijo teeneks tuleb lugeda ka uue Kallivere kiriku ehitamise algatamist. Erviö kaitses ihust ja hingest siinset soomekeelset kirjasõna ja kooliõpetust. Eesti võimud tõlgendasid seda agarat tegevust kohalike eestlaste ja soomlaste vahel lõhe tekitamise püüdena. Teadupärast avaldas Erviö Soome ajalehtedes rea Eesti vähemuspoliitikat kritiseerivaid kirjutisi. Selle tulemusena soovitati Erviöle kas oma Soome kodakondsusest loobuda või ametist hoopis lahkuda. Ta valis 1937. aastal Soome naasmise. Erviö tuli 1940. aastal Eesti-Ingerisse siiski tagasi. Sel Eesti Vabariigi annekteerimise aastal Erviö vangistati juba punavõimu poolt ning mõisteti esialgu surma. Surmaotsus vaadati siiski hiljem ümber ning vaimulik saadeti järjekordselt välja Soome Vabariiki.

Õpetaja Reino Ylönen teenis ülalnimetatud kogudusi 1938. aastast kuni 1940. aastani. Tema üheks suureks teeneks on sadade ingerisoomlastest sõjaorbude ära toomine Poola (endise Ida-Preisi) aladelt 1943. aasta juulis. 1944. aastal oli Ylönen üks neid välipastoreid, kes aitasid läbi viia mastaapset tsiviilelanikkonna evakuatsiooni läheneva rinde eest.
Ylönen tegutses ka ingerisoomlastest koosnenud Erillis-Pataljoona-6 välipastorina rindel ja selle lähistel. Tema teeneks võib lugeda Eesti-Ingeri seltsi lipu, Kallivere kirikuvara ja 1642. aastal trükitud ning Kuninganna Kristiina poolt Narva Püha Miikaeli kogudusele kingitud nn. Agricola-piibli päästmist 1944. aastal.

Aatami Hyrri pidas peamiselt organisti ametit, ent sõja ajal, mil kirikuõpetajaid nappis, ta ka jutlustas ning jagas sakramente. Selles toetas teda perekondlik vabakiriklik taust. Hiljem Soomes elades, jätkas Aatami Hyrri aktiivset tegevust ingerisoomlaste hüvanguks.

Mälestustahvlite õnnistamise eel esines segakoor Vox Populi (dirigent Janne Fridolin) Veljo Tormise kooriteostest koosnenud kavaga. Piduliku sündmuse lõpuks tuli esitamisele Taisto-Kalevi Raudalaise sõnadele kirjutatud Pärt Uusbergi kooriteos “Pyhä Pihlaja”, mis valmis möödunud aastal ingerisoomlastest sõjaohvrite mälestamiseks ja kanti esmakordselt ette Arvo Pärdi Keskuses Laulasmaal.

Pidulikust kontserdist ja mälestustahvlite pühitsemisest on valmimas salvestus, mille montaaži on võimalik näha Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse koduleheküljel.

Eesti-Ingeri 100 pidulik tähistamine 3. oktoobril 2020 Narvas

Eesti ingerisoomlastel on soov tähistada väärikalt ja pidulikult Eesti-Ingeri maa-ala liitmist Eesti Vabariigiga mälestustahvli avamisega Aleksandri Suurkiriku 2. korruse torninäituse juures ja selle juurde kuuluva asjakohase kontserdiga. Lisaks Eesti-Ingeri Kallivere kirikus aastail 1920-1940 teeninud vaimulike mälestustahvlile avatakse ürituse raames Aleksandri Suurkiriku torni 4. korrusele Heinrich Stahli mälestusplaat.

Kirikusse on mälestustahvlite õnnistamisele lisaks seltside laulukoorile kutsunud esinema Vox Populi segakoor Pärt Uusbergi poolt ingerisoomlastele kirjutatud kooriteosega “Pyhä Pihlaja”.

Päevakava:

11.15 Saabumine Aleksandri Suurkiriku juurde ja saabumiskohv kirikus

12.00 Pidulik sündmus kirikus
– Taisto-Kalevi Raudalaise sissejuhatav sõnavõtt Eesti-Ingeris teeninud vaimulikest ja Madis Tuuderi lühiettekanne Eesti-Ingeri ajaloost
– Eesti-Ingeris teeninud vaimulike mälestusplaadi õnnistamine
– Narva ingerisoome seltsi laulukoori esinemine
– Szilard Tóthi sissejuhatav sõnavõtt Heinrich Stahlist ja Piret Lotmani lühiettekanne Heinrich Stahli rollist kultuuri- ja kirikuloos
– Heinrich Stahli mälestustahvli õnnistamine
– Segakoor Vox Populi (dir. Janne Fridolin) kontsert

13.15 Sündmusel osalejad jagunevad rühmadeks ja käivad kordamööda pühitsetud tahvlitega tutvumas. Ligipääs korrustele on treppide kaudu ja liftiga.

14.00 Suupisted ingerisoomlaste Kreenholmi seltsimajas

14.30 Kontsert ja lühidad sõnavõtud sealsamas
– Ansambel Suprjadki laulab ja tantsib
– Ansambel Väike Hellero esitab Eesti-Ingeri laulikute repertuaari
– Tuule Kann esitab Teppo Repo repertuaari

Lähem info: Taisto-Kalevi Raudalainen, Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse kultuurinõukogu esimees, tel. 509 8192, epost: taika.rauta@gmail.com

Ingeri-teemaline väljapanek Eesti Rahvusraamatukogu lugemissaalis kuni 15. veebruarini 2020

Eesti Rahvusraamatukogu 7. korrusel humanitaarsaalis on kuni 15. veebruarini Ingerimaa-teemaliste raamatute väljapanek “Ingerimaa peegeldusi”. Tutvumiseks on RR kogudes olev kirjasõna, mis omal viisil peegeldab Ingerimaa ning ingerisoomlaste mitmekesist kultuuri ja heitlikku ajalugu. Esitletavad  raamatud, valikkogumikud, sõnastikud, noodid ja helikandjaid  on avatud vitriinides, konsultandi vahendusel saab küsida kojulaenutusvõimalust.

“Ingerimaa peegeldusi” põhineb 2. oktoobril 2019 toimunud seminari ”Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus” juures tutvumiseks olnud väljapanekul, mille aluseks oli esmalt bibliograafiline valik e-kataloogist Ester – märksõnadeks Ingerimaa, ingerisoome, isuri, vadja, ingerlased, ning teisalt trükisõnas ingeri enesemääratluslikke aspekte väljendav – mälestused, folkloor ning ka ilukirjandus.

Näituse juures on ka väljapanekul olevate raamatute nimestik. Kui keegi on nimestikust huvitatud (või ka valiku aluseks olnud 02.oktoobri seminari väljapaneku laiemast nimestikust), siis neid saab ka jagada.

Lähem info: Elo Jakobson, Eesti Rahvusraamatukogu infospetsialist ja kultuuriuuringute referent, elo.jakobson@nlib.ee / +372 630 7209

Ingerimaa peegeldusi
Näitus “Ingerimaa peegeldusi” Rahvusraamatukogu humanitaaria saalis.

Seminar ”Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus” Eesti Rahvusraamatukogus 2. oktoobril 2019

Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsiga korraldab 2. oktoobril Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis seminari “Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus”.

Ajalooline Ingerimaa on tasahilju kadumas suulise mälu maastikelt. Seda enam omandab kaalu mäluasutuste arhiividesse talletatu. See tohutu ainestik võib parimal juhul saada ka osaks uudsel viisil avalduvast kultuurilisest identiteedist.
Seminari “Ingerimaa mälupaigad” eesmärgiks on tuua kokku inimesi, kellele Ingeri on lähedane kas uurimisteemana või kultuurilise kogemusena.

Seminar algab kell 12:30 Rahvusraamatukogus leiduvate Ingrica‘t sisaldavate trükiste väljapaneku avamisega, millele järgnevad ettekanded:

Enn Küng (Tartu Ülikool) Ingerimaa arhiiviallikatest
Elo Jakobson (Rahvusraamatukogu) Ingerimaad käsitlevatest trükistest Rahvusraamatukogus
Piret Lotman (Rahvusraamatukogu) “Pisarad olid meie ainuke söök ja jook” – Põhjasõja ajal Narvast küüditatute saatusest
Enn Ernits (Eesti Maaülikool) Vadja kohanimede struktuurist ja algupärast

Kohvipaus kell 14:30. Ettekanded jätkuvad kell 14:45

Miina Pärn (kammerkoor Collegium Musicale) Veljo Tormise tuules ingerisoome laulude radadel
Madis Tuuder (Narva Linnavalitsus) Eesti-Ingeri haridusolud, kirikuelu ja logistilised probleemid
Madis Arukask (Tartu Ülikool) Ingerimaa rahvarühmade ajalugu Arvo Survo eepilises loomingus
Taisto Raudalainen (Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsus) Eesti koorimuusikute Aleksander Saebelman-Kunileiu ja Gustav Evert Mesiäise seostest Kolppana õpetajate seminariga Ingerimaal

Seminari lõppedes esineb kell 17:00 Rahvusraamatukogu fuajees segakoor Vox Populi Tormise-kavaga.

Seminar on tasuta, kuid vajalik on .

Lisainformatsioon: Taisto Raudalainen, taika.rauta@gmail.com, tel. 5199 1427.

Seminar “Ingerisoomlased täna ja homme: 75 aastat ingerisoomlaste evakuatsioonist Soome” Helsingis 5. oktoobril 2019

Ingerisoomlaste rahvusvaheline kogukond peab oma rahvusrühma Soome saabumise 75. aastapäeva 5. oktoobril 2019 Helsingis Finlandia-talos.

Aastatel 1943–1944 evakueeriti sõja jalust Soome Vabariiki 63 000 ingerlast. Nad toodi Paldiski ja Hanko sadamate kaudu ära Leningradi rinde eest. Soome president Risto Ryti avaldas täielikku toetust sõjapõgenike äratoomisele, nimetades päästeoperatsioonide ülemaks Helsingi tehnikakõrgkooli hüdroloogiaprofessori Pentti Kaitera.

Juba 1944. aasta sügisel nõudis Nõukogude Liit, viidates vaherahu 10. paragrahvile, ingerisoomlaste repatrieerumist. Väga suur osa ingerisoomlasi naasis vabatahtlikult, paljude suhtes rakendati aga sunnimeetodeid ja ähvardusi. Ent sugugi kõik ei pöördunud tagasi. Soome jäi neist üle 8000 inimese, kellest omakorda pooled pagesid edasi Rootsi, sest kardeti Nõukogude Liitu sundtagastamist.

President Paasikivi ja president Kekkonen kehtestasid välispoliitisest olukorrast johtuvalt vaikimispoliitika kõike ingerisoomlasi puudutava suhtes. Selline olukord kestis koguni neli aastakümmet! 1990. aasta aprillis kutsus president Mauno Koivisto ingerisoomlased Soome ”tagasipöördumisseaduse” alusel, võrdsustades nad Soome kodanikega. See otsus on toonud Soome pea 35 000 ingerisoomlast erinevatest endise Nõukogude Liidu piirkondadest.

Tänapäeval on ingerisoomlased Soomet ja Eestit tihedalt siduv rahvarühm. Nende lugu moodustab osa kahe maa ühisest ajaloost, ühe samba tõelises Soome Sillas. Ingerisoome juured on ju kaasajal vähemalt 100 000 inimesel Soomes, Eestis, Venemaal ja Rootsis.

Ingeri päeval (5. oktoobril) Helsingis toimuva seminari ja sellele järgneva piduliku koosviibimise korraldab Soome Akadeemiline Ingeri Selts. Korraldustöös on kaasa aidanud Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts. Osalema on oodatud Eesti, Vene ja Rootsi Ingeri liitude esindajaid.

Ingeri päeva (5.10.) kava:

12.00–12.30 Finlandia-talo ees heisatakse 100-aastane Ingeri lipp

13.00–17.00 Seminar “Ingerisoomlased täna ja homme: 75 aastat ingerisoomlaste evakuatsioonist Soome” Finlandia-talos

13.00 75 aastat Ingerisoomlaste saabumisest Soome – Reijo Rautajoki, PhD (SAIS-i juhatuse esimees)

13.15 Ingerisoomlased arhiiviainestikes – Jussi Nuorteva, PhD (Soome Rahvusarhiivi juhataja)

13.45 Noore ingerisoomlasena moodsas maailmas – Lea Pakkanen, MA (toimetaja, sotsiaal- ja kultuuriantropoloog)

14.15 Ingerisoomlus ja tänapeva Ingerimaa – Wladimir Kokko, MA (Peterburi Ingeri Liit)

14.45 Kohvipaus

15.15 Ingerisoomlasi puudutavad arhiiviainestikud kogukondlikku kasutusse! – Taisto-Kalevi Raudalainen, MA (EAIS-i juhatuse esimees)

15.45 Kuumi küsimusi külma sõja lõpetuseks – Kristiina Häikiö, MA (Helsingi ülikooli riigiteaduste doktorant)

16.15 Ingeri kultuuripärandi väärtustamisest – Toivo Flink, PhD (Siirtolaisuusinstituutti teadur)

16.45 Lõpuväitlus

19.00–23.30 Pidulik vastuvõtt Ostrobotnia korporatsioonimajas 

19.00 Saabumine

19.15 Reijo Rautajoki tervitus

19.30 Õhtusöök

20.30 Piduliku kõne peab prof. Maria Lähteenmäki Ida-Soome ülikoolist

Esineb ansambel Mesimarjat; luuletusi loeb Toivo Flink

 

Registreerumine seminarile ja sellele järgnevale pidulikule vastuvõtule: www.sais.fi

Peakorraldaja ja lisateave: Soome Akadeemiline Ingeri Selts (SAIS), www.sais.fi

Seminar ”75 aastat ingerisoomlaste päästeoperatsioonist” Arvo Pärdi Keskuses Laulasmaal 20. juulil 2019

Seminaari “75 vuotta inkerinsuomalaisten pelastusoperaatiosta” 20. heinäkuuta 2019 Arvo Pärt -keskuksessa Laulasmaalla

14.30 Seminari pidulik avamine Pärt Uusbergi koorilauluga “Pyhä pihlaja”, esitab segakoor Vox Populi Janne Fridolini juhatusel / Seminaarin juhlalliset avajaiset, Pärt Uusbergin kuorolaulun ”Pyhä Pihlaja” ensiesitys, sekakuoro ”Vox Populi”, johtaa Janne Fridolin

14.45 Avasõnad / Alustava puheenvuoro (Taisto Raudalainen)

Soome sursaatkonna ja Lääne-Harju valla esindajate kõned / Suomen Suurlähetystön ja Lääne-Harjun kunnan edustajien puheenvuorot

Arvo Pärt, Alleluia Tropus, sekakoor ”Vox Populi” esituses

Ettekanded / Esitelmät:

Reijo Rautajoki (Helsinki / Joensuu) Mahavaikitud laagrid: Ingerimaa sõjapõgenikud Soomes 1943–1944 / Vaietut leirit: Inkerinmaan sotapakolaiset Suomessa 1943–1944

Argo Kuusik (Tallinn, Eesti Mälu Instituut) Oudovamaa eestlaste evakueerimine Peipsitagusest 1944: Ajastu üldpilt / Outovan virolaisten evakuaatio-operaatio Peippusjärven itärannalta

Arnold Lindgren (Paldiski, Suur-Pakri) Mälestusi pakrirootslaste ja ingerisoomlaste evakueerimisest / Muistoja Viron rannikkoruotsalaisten ja inkerinsuomalaisten evakuaatiotoimista

Hanno Ojalo (Tallinn, Eesti Rahvusraamatukogu) Sõrulased sõja jalus 1944–1945 / Sõrven niemimaan virolaiset sodan jaloissa 1944–1945

Taisto-Kalevi Raudalainen (Tallinn, Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts) 75 aasta taguste sündmuste sõnastamine mälestuskividel / 75 vuoden takaiset tapahtumat muistokivissä

16.30 Koosviibimine ja suupisted Arvo Pärdi Keskuse aias / Kahvitarjoilu Arvo Pärt -keskuksen pihassa

Sõjapõgenikud Paldiskis 1943. aasta varakevadel.

Sõjapõgenikud Paldiskis 1943. aasta varakevadel.

 

Einar Värä ettekanne 1910. aasta eesti, soome ja ingerisoome laulupidudest 26. aprillil 2019

Sihtasutuse Innove õppekava- ja metoodikaagentuuri nõunik Einar Värä peab 26. aprillil Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande „Vabaduse teema 1910. aasta laulupidudele pühendatud Soome ja Eesti ajakirjandusmaterjalides“. Kõnekoosolek toimub Tartu Ingeri Maja (Veski 35) saalis algusega kell 17.00.

Ettekande tutvustus:

2019. aastal tähistatakse Eestis üldlaulupidude traditsiooni 150. aastapäeva. Laulupidudel on olnud oluline osa nii eestlaste, soomlaste kui ka ingerisoomlaste rahvusliku eneseteadvuse ja vabaduspürgimuste kujunemisel.

1910. aastal toimus Tallinnas Tallinna III ehk Eesti VII üldlaulupidu, mis oli viimane enne Eesti iseseisvumist. Samal aastal toimus Terijoel Soome laulu-, muusika- ja spordipidu, mis pälvis suurt ülesoomelist tähelepanu. Peaaegu samal ajal leidis aga Kelttos aset ingerisoomlaste V laulu-, muusika- ja spordipidu. 

Laulupidudega seoses tõstatus nii Soome kui Eesti ajakirjanduses üsna teravalt eestlaste ja soomlaste vabaduse temaatika. Kuidas aga mõisteti tollal sõna „vabadus“?

Kõnekoosoleku korraldab Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga.

Lähem info: EAIS-i juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalinen, e-post: taika.rauta@gmail.com, tel. 51991427.

Einar Värä perega.